10.8 C
Kuressaare
Laupäev, 28. mai 2022

Hinnarallist ja selle mõjudest räägivad meie igapäevase toidu tootjad

Ei möödu ainsatki päeva, kui meedias ei kajastata elektrihindade ulmelist tõusu. Mitmeid kordi päevas ja kõikvõimalikes allikates. Ja seda õigustatult.

Sest paljud põllumajandusettevõtted, eriti piima-ja seakasvatus, on aastaid pidanud tootma alla omahinna, seega investeeringutest energia tootmisse polnud mõtet isegi unistada. Ja nüüd, prauhh!, nagu välk selgest taevast, on väga paljud ettevõtted, pered ja üksi elavad probleemi ees, kas elektriarve ära maksmisel ka kõige odavama toidupala ostukski raha jagub.

Aga me räägime toidust! Toidu tootmisest ja selle töötlemisest, milleta ei saa läbi ükski inimene mitte ühtegi päeva. Lisaks on kohalik toit ülimalt tähtis strateegiliselt!
„Elektriga on nii, et ega me teistest ei erine, meie hinnatõus on kolmekordne. Tuleb kuidagi toime tulla, keeruline on see kindlasti. Iga hinnatõus lööb ettevõtetele tugevasti pihta, eriti Eestis, kus elektri hinnad on olnud suht madalad. Selge on ka see, et nii ränga hinnatõusuga on raske leppida, aga ega midagi teha ka ole. Tahaks loota, et selline olukord ei kesta aastaringi. Ühe kuu suudab kuidagi üle elada,” vastas mu pärimisele maakonna suurima põllumajandusettevõtte juht Tõnu Post.

„Pigem on elektrienergiat puudu ja hinnad vanale tasemele tõenäoliselt langeda ei saa. Eks meiegi mõtleme, kuidas edasiseks valmistuda ja selleks lahendusi otsida. See on keeruline, sest päikeseparkidele ei ole enam ruumi, liinid ei suuda rohkem vastu võtta. Seega pole tootjal enam võimalik päikesepargi abile loota, mida ise kasutada ja ülejääk võrku müüa.”

Küsimus, kui suure osa energia nüüd tootmiskuludest varasemaga võrreldes moodustab, sai vastuse, et elektrikulu on kerkinud viiele protsendile senise ühe asemel. „Süüdistamine siin asja ei lahenda, valistsus peab leidma lahenduse pikemas perspektiivis. Ma ei ole kaugeltki selle arvamusega, et kogu see vahe tuleb valitsusel kinni maksta, sest kõik kinnimakstavad asjad tulevad kellegi arvelt. Pigem tuleb leida lahendusi, et selliseid halbu üllatusi enam ei teki. Nii suur elektrihinna tõus lööb igasuguse majandusharu mõneks ajaks segi,” lisas Post.

Piimatööstuse paljud kuluartiklid on kallinenud

”Nii gaasi kui ka elektri hind tööstusele on tõusnud 2-3 korda, tooraine hind on tõusnud sööda ja muude tootmiseks vajalike sisendite hinnatõusu tõttu ligi 20 % ja tänase seisuga võib olla kindel, et hind jätkab tõusmist. Pakkematerjalide hinnad on tõusnud 10- 30% ning lisaks hindade tõusule on paljude materjalide osas ka reaalne defitsiit. Peame rohkem lattu tellima, mis omakorda tähendab, et raha on piltlikult öeldes riiulil.

See on meid pannud äärmiselt keerulisesse olukorda, kuna ühistulise piimatöötlejana oleme vastutavad ka piimatootjate ees. Me väga loodame, et läbirääkimised meie heade klientidega võimaldavad meil tõsta lõpptoodete hinnad tasemele, mis tagaks jätkusuutliku ühistulise piimatootmise Saare- ja Hiiumaal,” rääkis Saaremaa Piimaühistu tegevjuht ja tööstuse nõukogu liige Indrek Haamer.

*  *  *

Põllumeestel on põhjust ka rõõmustada

Nimelt Põllumajandusuuringute Keskuses on valminud muldade niiskusrežiimi kaardirakendus ja uuendatud on muldade kasutussobivuse kaardirakendust. Tõnu, sinu juhitava ettevõtte maade pind on maakonna suurim, ilmselt ka muldade kõige kirjuma lõimisega, mida sa uue muldade niiskusekaardi ja muldade kasutussobivuse kohta lausud?

„Muldade kohta saab öelda, et muld on elu alus. Kindlasti need kaardid, mis nad on teinud, annavad meile vajalikul hetkel ülevaadet, milliste muldadega kusagil tegemist on. Ma ei ole selle kaardiga veel tutvunud, kuid praktikuist põllumehed tunnevad oma põlde ja teavad, milliste muldadega on tegemist. Aga kindlasti on selline muldade kaart abiks ja annab võimaluse oma senised teadmised-arvamused üle kontrollida. Meil on ju ka põlde, kus mullalõimiseid on seinast seina. Kui kaart annab kinnituse, et mõnel puhul on ilmselt mõttekas jagada olemasolev põld paariks-kolmeks erinevaks tükiks. Kui ühes põlluosas teatud kultuur hästi ei edene, on võimalik kaardi põhjal olukorda parandada. Sellised kaardid ja nende rakendused on põllumeestele alati abiks.”

*  *  *

Raskustesse langenud toidutootjad tegid valitsusele energiakriisi leevendamiseks ettepaneku

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tegi valitsusele saadetud pöördumises ettepaneku kehtestada ajutise meetmena elektrile piirhind 80 eurot/MWh ja langetada gaasi aktsiisimäär ELi poolt kehtestatud miinimumini. Koja hinnangul tuleks nimetatud meetmeid rakendada tagasiulatuvalt eelmise aasta neljandast kvartalist.

„Tunnustame valitsuse varasemaid otsuseid, mille tulemusel on energiakandjate planeeritud aktsiisimäärade tõus selle aasta kevadel aasta võrra edasi lükatud, samuti tunnustame elektri- ja gaasihindade võrgutasude alandamist, kuid paraku pole need leevendused erakorralises olukorras kaugeltki piisavad. Eestis kehtestatud aktsiisimäärad on jätkuvalt kordades kõrgemad nii meie konkurentidest kui ka ELi miinimumtasemetest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.

Lindsaare sõnul on kodumaise põllumajanduse ja toidutööstuse kõige olulisem roll toidu kättesaadavuse tagamine. Kõrge inflatsioon ning tootmissisendite järsk kallinemine on Eesti toidusektori ettevõtted pannud liiga raskesse olukorda – tekkinud on pinnas impordi suurenemiseks ning Eesti tootjate konkurentsivõime languseks nii kodu- kui ka eksportturgudel. Suure konkurentsieelise saavad naaberriigid, kus energiahinnad on madalamad ja inflatsioon aeglasem.

Kuigi elektrihinna lepingute sõlmimine fikseeritud hinnaga on finantsriskide maandamise meede, ei osanud ükski majandusanalüütik nii suurt börsihinna hüpet prognoosida. Näiteks on üks toidutööstus välja toonud, et kui 2020. a detsembris oli elektriarve 15 000 eurot, siis 2021. aasta detsembris oli arve 150 000 eurot ja sarnane näide teiselt ettevõtjalt, kes 2020. a novembris tasus elektrienergia arvet koos võrgutasudega 25 000 ja detsembris 28 000 eurot, siis eelmise aasta samal perioodil olid arved vastavalt 48 000 ja 84 000 eurot. Seejuures on energiatarbimine olnud perioodil sama. Fikseeritud lepinguga ettevõtjate sõnul on ka neil arved eelmise aasta sama ajaga kasvanud kaks korda ning täna sõlmitavate pikaajaliste lepingute puhul räägitakse hinna kehtestamisest alates 80 eurot/MWh.

Lisaks elektri, maagaasi ja mootorikütuste hinnatõusule on kallinenud ka tooraine, pakendid ning jäätmekäitlus, millele lisandub igapäevaseks probleemiks muutunud tööjõupuudus ja palgakulude kasv. Toidusektori konkurentsivõimet halvendab tõsiasi, et Eesti naaberriigid toetavad oma ettevõtteid oluliselt suuremas mahus.

Piirhinna 80 eurot/MWh kehtestamist elektrile plaanivad näiteks Holland ja Leedu. Kuid toidutööstus on sektorite lõikes ka üks suuremaid maagaasi tarbijaid. Kui võrrelda tööstuses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on võrreldes ELi minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga üle seitsme korra kõrgem. Seetõttu tuleks aktsiisimäärasid veelgi alandada, et Eesti ettevõtted püsiksid konkurentsis.

Tekkinud energiakriis on paraku suureks väljakutseks põllumajandus- ja toidutootjatele, kuid see tähendab ka kiiret toiduainete hinnatõusu. Toiduainete hinnatõusu põhjustavad lisaks energiahindadele ka väetiste ja loomasöötade järsk hinnatõus, mis kõik muudab põllumajandustoorme palju kallimaks. Paraku moodustavad kulutused toidule Eesti elanikkonna kogukulutustest niigi juba suurima osa.

Eesti toidutootjad tegutsevad ELi siseturul, seega on ettevõtjatele oluline, et oleks tagatud samasugune majanduskeskkond. Igasugune erinevus mõjutab otseselt meie toidutootjate konkurentsivõimet. Eesti toiduturgu iseloomustab põllumajandussaaduste ja toidukaupade suur väliskaubandusbilansi puudujääk. Defitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis näitab selgelt, et teiste riikidega võrreldes on Eesti toiduainetööstused mahajäämuses.
Tootmiseks vajalike sisendite maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidutööstusettevõtetele alaliselt olema tasemel, mis tagaks nende rahvusvahelise konkurentsivõime.

Täna ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaksid seeläbi Eesti toidutootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui ka eksportturgudel. Kindlasti tuleb praegu edasi lükata kõik riigipoolsed algatused, mis toovad tööstustele kaasa lisakulutusi.

*  *  *

PMK: Uus kaardirakendus näitab põllumulla niiskusrežiimi

Põllumajandusuuringute Keskuses (PMK) on valminud muldade niiskusrežiimi kaardirakendus. Uus rakendus võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt.
„Muldade niiskusrežiimi kaardirakendusega jätkame mullastikukaardi info n-ö tõlkimist kõigile huvilistele,“ selgitab uue kaardirakenduse eesmärki mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Niiskuse järgi jaotasime mullad viide klassi. Seeläbi saab jälgida erineva niiskusrežiimiga muldade vaheldumist ruumis.“

„Kuivad mullad on põuakartlikud ja põllukultuurid kannatavad neil muldadel sageli põuakahjustuste all. Parasniisketel muldadel on taimed suhteliselt hästi veega varustatud, niisketes ehk gleistunud muldades esineb juba liigniiskuse tunnuseid, märjad ehk gleimullad tuleb aga kindlasti kuivendada liigniiskuse leevendamiseks. Väga märgadel muldadel on juba pealmises kihis valdavalt turvas, seega tuleb nende muldade kasutamist põllumajanduseks põhjalikult kaaluda ning see on võimalik ainult kuivendamise toel,“ täpsustab Priit Penu muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse aluspõhimõtteid.
Lisaks on alates 2022. a algusest kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus.

„Kasutussobivuse kaardikihti oleme täiendanud peamiselt rohumaakultuuride, näiteks timuti, aas-rebasesaba, keraheina ja päideroo arvelt,“ ütleb Tambet Kikas, mullaseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja. „Nüüd on võimalik hinnata põllumuldade sobivust 27 põllukultuuri kasvatamiseks.“

„PMK kaardirakendused on tänuväärne võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks,“ kommenteeris Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli professor Alar Astover.
Muldade niiskusrežiimi kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/muldade-niiskusreziimi-kaardirakendus.
Muldade kasutussobivuse kaardirakendus: https://pmk.agri.ee/et/kaardirakendused/muldade-kasutussobivus

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised