-2 C
Kuressaare
Pühapäev, 28. november 2021

Saaremaast võib saada maailmas ainulaadne kliimaneutraalne piirkond

Taastuvenergia projektide ja eeskätt tuuleparkide arendustega valitseb reaalne oht, et meil jääb piisava tähelepanuta see, kui olulist kohalikku kogukonda ja ettevõtlust soodustavat mõju kannab endas tuuleparkide ehitus, hooldamine ja sellest tulenev rohelisele energiale üleminek. Saaremaa on tervikuna üks nendest piirkondadest, mille elanikud juba lähitulevikus võivad rohepöörde kulude asemel tunda reaalset kasu.

Peale seda, kui Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Belgia, Holland jt riigid on oma rannikualadel meretuulepargid praktiliselt täis arendanud, on Läänemere ida regioon muutumas tuuleenergia tootjate jaoks tõeliselt kuumaks kohaks. See tähendab, et siin piirkonnas otsitakse aktiivselt võimalusi, kuidas oma tootmisvõimsusi püsti panna ning sellega katta tuleviku energiavajadusi.

Ressursid võivad mööda minna

Kuigi Eestil on asukohana, tuuleolude ning tuuleparkide arendamiseks vajalike tugiteenuste kvaliteetseks pakkumiseks olulised eeliseid, siis aktiivne rohepööre ning taastuvenergiaprojektide kiire kasv ei kesta aastakümneid või isegi aastaid, mida võib mugavalt iga päev homsesse päeva edasi lükata. Mingil hetkel leiavad praegu kasutada olevad vabad ressursid oma asukoha ja väljundi ning kohaliku elu arendada aitavad projektid võivad ühel hetkel lihtsalt siit mööda minna.

Üks suurimaid kaotajaid sellest oleks Saaremaa, mida nähakse mitme võimaliku tuulepargi puhul sobiva asukohana baassadamale, milleta ühtegi meretuuleparki ei ehitata. Kuigi kõige suuremad eeldused tänu vastava taristu arendusplaanidele on Paldiski Lõunasadamal, siis parameetritelt järgmine ning asukoha poolest samuti sobivaks sadamaks liigitub just Saaremaa süvasadam. Võimalusi tuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel on ka mitmetel teistel Saaremaa sadamatel.

Sealtkaudu saaks transportida kohale nii tuulikupargi ehitamiseks väiksemaid detaile kui tööjõudu, aga suurimad võimalused Saaremaa sadamatel oleks just hilisemal meretuuleparkide hooldusel. Sellisel tegevusel oleks ka hulgaliselt piirkonna elujärge parandavaid mõjusid. Alustades kalameestest ja meretöötajatest kuni elektrikute ja teenindussektorini välja.

Näiteks, kui Norras hakati kunagi naftapuurtorne rajama, siis esmajärjekorras kasutati ära ka kõik kalameeste poolt pakutavad ressursid. Nii saaksid kalamehed aidata teenindada meretuuleparkide paigaldamise ja hooldusega seotud töötajaid, teenides seejuures lisaks kalastamisele väga soliidset tulu.

Lisaks on paljudes meretuuleparkide piirkondades saanud täiendava hoo sisse turismisektor, kes saab pakkuda nii majutusteenuseid kui ka korraldada näiteks hiljem huvireise tuulikute piirkonda – jah, see on päriselt inimestele huvipakkuv vaatamisväärsus, mida taanlased näiteks oskuslikult ära kasutavad.

Samuti on mitmedki meretuuleparkide arendajad valmis panustama märkimisväärselt omavalitsuse tegevustesse, mille tulemusel paraneb kohalik elujärg. Loodetavasti saab lähiajal selguse ka tuulikute talumistasu kehtestamise täpne plaan, mis toovad tuuleparkidest saadava kasu kohalikele inimestele oluliselt lähemale. Mereala planeeringuga kehtestavate reeglitega koosmõjus peaksid seega võimalikud kasud kaaluma selgelt üle potentsiaalsed häiringud.

Selle taustal on ülioluline, et kõik asjaosalised koostöös aitaksid lahti mõtestada seda perspektiivi, kui keskkonnasõbralikuks ja samas kaasaegseks elukeskkonnaks võivad kujuneda Eesti suuremad saared, mille lähistele tuuleparke plaanitakse.

Kasu kohalikule elukeskkonnale

Tänu meretuuleparkidele on vägagi reaalne perspektiiv, et näiteks Saaremaast võib saada üks esimesi n-ö kliimaneutraalseid piirkondi. See oleks isegi maailma mastaabis silmapaistev saavutus. See tähendab, et kogu igapäevane energiakasutus tuleks taastuvallikatest. Suurte tuuleparkide energiat oleks tulevikus võimalik salvestada vesinikuna, mida siis omakorda saab kasutada transpordivahendites ja ka näiteks tööstuses.

On paratamatu, et suurte projektide planeerimise puhul liigub aeg alati pisut kiiremini kui tegevused järele jõuavad. Aasta 2030 ja 2050, mille osas oleme võtnud konkreetsed kliimaeesmärgid, saabuvad seetõttu alati rutem, kui me võib olla eeldame.
Seetõttu on meil tark juba praegu teha viimased otsused ja hajutada viimased kõhklused tuuleparkide arendamiseks, mis omakorda võimaldaks ära planeerida baassadamad ning seeläbi arendada ka kohalikku elu meretuuleparkide piirkondades.

Vastasel juhul riskime me sellega, et me ei täida oma lubadusi puhta energia kasutuselevõtmisel, me ei suuda rohepöörde majanduslikke võimalusi ära kasutada ja sellest lisaks puhtamale keskkonnale kohalikele kogukondadele kasu lõigata. Kõige kurvem oleks aga perspektiiv, kui hakkame sõltuma energiast, mis toodetakse väljaspool Eestit ja mille hinnakujundust on meil oluliselt vähem võimalust reguleerida.

1 kommentaar

guest
1 Kommenteeri
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vahur
Vahur
2 days ago

𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐛 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐨𝐝𝐚𝐯𝐚𝐦 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚? 𝐄𝐢 𝐨𝐥𝐞 𝐣𝐮 𝐬𝐞𝐝𝐚𝐬𝐢. 𝐌𝐞 𝐬𝐚𝐚𝐦𝐞 𝐚𝐢𝐧𝐮𝐥𝐭 ü𝐡𝐞 𝐛𝐫ü𝐬𝐬𝐞𝐥𝐢𝐢𝐧𝐨𝐝𝐞 𝐩𝐨𝐨𝐥𝐭 𝐞𝐭𝐭𝐞 𝐤𝐢𝐫𝐣𝐮𝐭𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐮𝐤𝐞𝐬𝐞 𝐤𝐢𝐫𝐣𝐚 𝐣𝐚 𝐦𝐮𝐮𝐝 𝐦𝐢𝐭𝐭𝐞 𝐦𝐢𝐝𝐚𝐠𝐢. 𝐒𝐞𝐞 𝐥𝐨𝐥𝐥 𝐣𝐮𝐭𝐭 𝐭𝐮𝐮𝐥𝐞𝐠𝐞𝐧𝐞𝐫𝐚𝐚𝐭𝐨𝐫𝐢𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐮𝐢 𝐭𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐢 𝐭𝐨𝐨𝐭𝐣𝐚𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐧𝐚𝐞𝐫𝐮𝐯ää𝐫𝐧𝐞. 𝐊õ𝐢𝐤 𝐣𝐮 𝐭𝐞𝐚𝐯𝐚𝐝, 𝐞𝐭 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮𝐬𝐞𝐬 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐞 𝐦𝐞𝐞𝐥𝐞𝐭𝐮 ä𝐫𝐢 𝐣𝐚 𝐦𝐞𝐞𝐥𝐞𝐭𝐮 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐭𝐞𝐞𝐧𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐯𝐢𝐢𝐬 𝐤𝐮𝐢 𝐭𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐞𝐫 𝐧𝐢𝐢 𝐤𝐚𝐥𝐥𝐢𝐬 𝐨𝐧. 𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐩𝐞𝐚𝐤𝐬 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐤𝐞𝐞𝐠𝐢 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐭𝐮𝐮𝐥𝐞𝐠𝐚 𝐭𝐨𝐨𝐝𝐞𝐭𝐮𝐝 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐢𝐭 𝐨𝐝𝐚𝐯𝐚𝐦𝐚𝐥𝐭 𝐚𝐧𝐝𝐦𝐚 𝐤𝐮𝐢 𝐩𝐫𝐚𝐞𝐠𝐮𝐧𝐞 𝐛ö𝐫𝐬𝐢𝐡𝐢𝐧𝐝. 𝐈𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐞𝐢 𝐬𝐚𝐚 𝐞𝐧𝐚𝐦 𝐢𝐬𝐞 𝐤𝐚 𝐚𝐫𝐮, 𝐦𝐢𝐝𝐚 𝐮𝐬𝐮𝐯𝐚𝐝.

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised