-16 C
Kuressaare
Esmaspäev, 6. detsember 2021

LUGEJAKIRI: Kus viga näed laita, seal tule ja aita!

29. oktoobril ilmus Meie Maas ajakirjanik Ahto Jaksoni artikkel „Keskonnaamet uurib ehitusjäätmete puude alla laotamist”.

Kirjatükis viidati sellele, et puude alla on pandud ehitusjäätmeid, milles on kive ja tellisetükke ning et ladustamise koht ei ole keskkonnaametiga kooskõlastatud.
Artikkel pani aleviku inimesi arutlema ja kurvalt tõdema, et jutt ajalehes jätab mulje nagu Valjalas ei peeta lugu keskkonnast, kus me elame, ja suhtutakse lausa vaenulikult loodusesse, sealjuures puudesse. Kahju, et selline arusaam on kellelgi tekkinud.

Tegelikult on ju suurepärane, et täitematerjaliks sobiv kiviklibu (mõningate poolikute tellisetükkidega) sai ära kasutatud seal, kus parajasti vaja oli so perearstikeskuse parkimisplatsi korrastamiseks. Pealegi artikli ilmumise ajal olid korrastustööd alles pooleli, nagu Valjala teenuskeskuse juhataja Tiit Aavik selgitas.

Teenusjuhataja süüks pandi seda, et ehitusjäätmete ladustamise koht ei ole keskkonnaametiga kooskõlastatud, seetõttu alustas keskonnaamet väärteo-menetlust, kuid kuna kahju keskkonnale ei ole tekitatud, siis ei ole toimunud ka väärtegu.

Lugupeetud metsamees Leo Filippov ütles, et puud on elusad. Ei vaidle vastu, kuid ka inimesed on elusad. Filippov küsib: kas pole siis saemeest olnud, kes puud maha võtaks. Aga kas siis ei oleks puud elusad olnud… Valjala piirkonnale on see suur õnn, et meil töötab Tiit Aavik, kes ei oota käsku, vaid näeb ise, kus on vaja käed külge panna ja töö ära teha. Tänud talle! Nüüdseks on plats korrastatud, mullaga tasandatud ja ootab kevadet. Puud kasvavad rõõmsalt edasi. Vundamendi jäänused, mis riivasid inimeste silma Valjala alevikus peaaegu 30 aastat, on likvideeritud. Vundamendiplats on tasandatud, kena must muld platsil laiali aetud.

Kõnealuse platsi kohta võin lisada, et sinna oli kavas ehitada 90-date aastate alguses vallamaja, kuid rahapuudusel või mingitel muudel asjaoludel jäi maja ehitamata.
Tahan öelda, et nii korras ja puhas kui Valjala alevik viimased 4-5 aastat on olnud, ei ole see mitte kunagi enne olnud. Juba varakevadel pistavad ninad mullast välja sajad ja sajad märtsikellukesed, mis on istutatud kergliiklustee kõrvale jäävale rohealale ja ringtee keskele on rajatud õiterohke lilleklump. Aitäh, heakorratöötaja Heli Kuusk, kes sa teed seda kõike südame sunnil.

Samuti tänud kogu rõõmsameelsele meeskonnale, kes Valjala alevikus puhtust ja korda loovad.
Eelmisel aastal sai alevikus valmis ka kauaoodatud kergliiklustee. Valmis ka koolimaja ja lasteaia kütmiseks maaküttetrass, mis paigaldati lasteaia ja kiriku vahelisele vesisele alale, mida vanasti nimetati Järve kopliks. Selles piirkonnas on mitmed allikad, mis on puhastatud ja saanud uue elu. Ööbikud ei ole ka kusagile kadunud, vaid laksutavad rõõmsalt kevadõhtutel.

Elu läheb edasi, uued tööd ja toimetused, mis muudavad meie elukeskonna paremaks, ootavad kevadet, et realiseeruda.
Tahan selle kirjatükiga öelda, et Valjalas on asjad korras ning tuletada „heale loodussõbrale” meelde, kes tundis muret keskkonnareostuse pärast, vanarahva tarkusesõna – kus viga näed laita seal tule ja aita.

Lugupidamisega
Mailis Pukk

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised