-14 C
Kuressaare
Esmaspäev, 6. detsember 2021

Kokkuvõte taastava põllumajanduse konverentsi ettekannetest 17. novembril

Kümmet harivat ettekannet ja nappi leheruumi arvestades oli „päästerõngaks” Argo Peepson – Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna spetsialist, kes päevajuhi Merili Simmeri sõnul on taastava põllumajanduse ja biomajanduse alal väga kompetentne, tehes ettekannetest väikse kokkuvõtte. Siin see on.

Tänan häid kolleege, kes andsid võimaluse tänase päeva kokku võtta ja tänan Merilit ja Eiket (Lepmets), kes selle konverentsi ellu kutsusid ja seda juhtisid.
Päev on olnud väga sisukas ja positiivne. Esimene ettekandja, Ben Taylor-Davies (UK), püüdis lahti seletada erinevaid termineid. Me räägime agroökoloogiast, taastavast põllumajandusest, agrometsandusest, taastavast mahepõllumajandusest, permakultuurist, süsiniku-põllumajandusest. Nendesse terminitesse võib ära uppuda, aga olulisem on nende sisu.

Taastava põllumanduse meetodite juures tuleb nimetada külvikorda, orgaaniliste väetiste kasutamist, mahekultuure, elurikkuse hoidmist, aga kõige olulisem on see, kuidas neid ühtse tervikuna ellu rakendada.

Ben’i puhul tooksin välja tema mõtte, miks ta taastava põllumajanduse suunas liikuma hakkas. Kui tema isa ja vanaisa maise teekonna lõpetasid ja talu temale jäi, vaatas ta andmetele ja nägi, et viimase 20 aasta jooksul saagikus ei ole suurenenud aga kulud on suurenenud kuus korda. See pani teda mõtlema, et kas see on ikka kõige õigem viis jätkata. Ta otsustas, et midagi tuleb muuta. See midagi oli, kui palju me sisenditesse paneme ja palju sellest tulu saame, see on taastava põllumajanduse juures üks olulisemaid mõtteid.

Tegelikult on põllumehel ju tasuta käes kolm olulist asja: sademed, päike ja süsihappegaas. Ja nende keskmes muld, mis aitab toota toitu ja põllumehele ka elatist. Muld ongi taastava põllumajanduse keskne tootmisvahend, mis toodi välja kõikides ettekannetes. Muld on samas elusorganism, see tähendab, et mulda tuleb elus hoida ja võimalikult vähe häirida.
Teise ettekandja, Stefan Germet (DE/EE) olulisemad mõtted olid mulla häiringute piiramises, sh sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise piiramises. Väga oluline on mulla kaetuna hoidmine, et võimalikult vähe oleks seda perioodi, kui taimkate puudub. Kolmandana tõi ta välja loodusliku mitmekesisuse, seda ka maastike ehk süsteemi mitmekesisuse mõttes laiemalt. Loomad peavad kindlasti sellesse süsteemi kuuluma.
Erinevate kliimaeesmärkidega ja kasvuhoonegaaside õhku paiskamisega tekivad küsimused loomakasvatuse perspektiivikusest. Taastava põllumajanduse puhul on oluline, et loomad oleksid süsteemis ja karjatamisel on oluline ka loomaliikide paljusus.

Kolmas ettekandja, Oliver de Schaetzen (BE/EE) märkis investeeringute vajadust, ja seda, et taastava põllumajandusega tegelema hakkamisel ei ole investeeringuid vaja. Ainult labidas, kühvel ja möödulint…. Päris elus nii lihtne muidugi ei ole. Esmane investeering oleks muldade olukorrale otsa vaadata ja muldade tervist hinnata, küll siis tuleb õnn ka Eestisse, kui olud lubavad.

Agrometsandus on teema, millest Eestis on kõige vähem räägitud, seda märkis ka Stefan kõige olulisemana. Arvan, et agrometsanduse teemad keskenduvad samuti mitmekesisusele. Oleme harjunud sellega, et oleme metsalt võitnud põldu, aga mõte peaks olema selles, et ei taasmetsasta, vaid et me rikastaksime oma põllumajandusmaastikke ja jäljendame sellega looduse toimimist.

Stefani ettekandest toon välja ka selle, et peame toimima loodusega koos ja mitte selle vastu. Aga kui vaatame, kuidas me tegelikult toimine, näiteks muruniitmine, mis tundub põhiliseks vabaaja veetmise viisiks saanud, see on loodusega võitlemine. Loodusega ei ole vaja võidelda. See puudutab linnu, kus loodus on suuresti asfaldiga asendatud. Siin on vaja mõtteviisi muutust. Oleme ise looduse osa, sellisena tuleb ka toimida.
Nii Oliver kui Stefan märkisid toetuste vajadust, sealjuures tõid välja, et ka selles on muutusi vaja. Toetada neid, kes kasutavad loodusega kooskõlas olevaid võtteid ja pakuvad keskkonnateenuseid. Aga rahast olulisem on see, et liiguks info ja liiguks mõtteviis ning arusaamine asjadest.

Kui räägime erinevatest põllumajandusmeetmetest või taastavast põllumajandusest, siis rahast me loomulikult ei pääse, see tuleb kinni maksta ja see mõjutab meie rahakotti. Oliver tõi välja, et Eesti põllumajanduse lisandväärtus ehk see raha, mida tekitatakse, on püsivalt väike, madalam kui Euroopas keskmiselt. Kasvu on püütud tootmise intensiivistamisega saavutada, nagu ministergi oma avasõnas ütles, kuid lisandväärtus ei ole ikkagi kasvanud. Oliveri sõnul tuleb aru saada, et saagi kasv ei tähenda tingimata suuremat kasumit. Taastava põllukamjanduse oluline eesmärk on kulude pool alla saada, seda kaudu suureneb ka tulude pool ja väheneb kahjum, mida me mullale ja keskkonnale teeme. Oliver tõi välja, et 50% väetistele kulutatud rahadest läheb raisku, kui vaadata väetiste tõhususe numbreid ja reostunud keskkonda.

Tema arvestused näitavad, et taastava põllumajanduse puhul, Eesti andmete põhjal, praeguse kõrge sisendi ja kõrge saagikusega ettevõtted suudavad säilitada sarnase saagitaseme ka kulude vähenemisega. Aga ettevõtted, kelle sisendid ja saagikus on väiksemad, nemad on võimelised saaki suurendama aga kulustruktuur jääb enam-vähem sarnaseks.

Teadlaste ettekanded

Teises blokis keskendusid ettekanded teadagi mullale. Mulla elurikkusest rääkis Tanel Vahter (Tartu Ülikool), kes tõi välja, et elurikas muld on häiringutele vastupidavam. Liina Valgre (EMÜ) rääkis mahekutuuridest, mis ei elusta üksenes mullaelustikku vaid ka muid mulla näitajaid – struktuuri, pH-d või umbrohtumust. Kadri Allik (PMK) käsitles üht olulist rolli mulla juures – muldade orgaanilisde süsiniku sisaldust ja hindamist ning süsinikuvaru kaardistamist nii kliima kui elurikkuse võtmes.

Tootjate ettekanded

Päeva lõpus kuulsime tootjate tegemistest. See oli väga positiivne ja innustav, et meil Eestis on neid inimesi juba olemas ja tegutsemas, kes taastava põllumajanduse põhimõtteid rakendavad. Praktikute poole pealt tooksin välja selle, mis neid kõiki iseloomustas – see on rõõm. Kõigi kolme, Sander Hiie (Mäemõisa OÜ), Alexander Linnamäe (Oleviku talu) ja Airi Külvet (Puutsa talu) puhul nägin rõõmsaid, entusiastlikke ja teotahtlikke inimesi.

Tavapõllumajandusest rääkis Sander Hiie, kes on oma suures ettevõttes püüdnud taastava põllumajanduse põhimõtteid rakendada ja kes rõhutas ka teadlaste kaasamise vajadust ja info vahetamise olulisust. Alexandri olulisem sõnum oli see, et ta on põllumajanduses sellepärast, et see on äge. Arvan, et Alexandri sarnased noored teotahtelised inimesed ongi meie tulevik.

Airi tõi oma ettekandes ühe olulise mõttena välja, et taastava põllumajanduse võtted on mõneti talupojatarkused. Ja rõhutas, et kogu selles süsteemis ei tohi unustada loomi ja tuleb muuta mõtteviisi. Sander märkis, et otsekülviga põld näeb algul karvane ja kole välja, aga see ei ole tegelikult oluline. Oline on see, mis on mullale parim.
Loodan väga, et kui tänane päev pani kedagi kuulajatest oma tegemistele teise pilguga mõtlema, siis on päev korda läinud. Aitäh ja uute kohtumisteni!

• • •

Merili Simmerilt lõpusõnad

Maaeluministeeriumi kodulehele lähevad kõik ettekanded ja ka järelvaatamise link. Selline oli meie esimene taastava põllumajanduse konverents Eestis, kuid sellele tuleb mitmeid jätkuüritusi. Ka pik.ee leiate tulekul olevaid üritusi. Hoidke end teemaga kursis, otsige suhtlusvõrgustikus üles vastavad grupid, suhelge teistega, kes selles juba midagi teevad. Tänane üritus on korraldatud suht õhinapõhiselt, loodan, et see õhin kandub edasi ka teile.

Loodan ka, et see konverents andis tõuke ja inspiratsiooni seda teemat edasi uurida ja ise katsetada. Loodetavasti ka näitas, et on võimalik majandada loodushoidlikult, muldi, veekvaliteeti ja elurikkust taastavalt, mõjudes hästi nii taluniku rahakotile ja tervisele ning läbi toitaineterikka toidu ka kogukonna tervisele.

Aitäh kõigile, kes olid valmis oma tedamisi ja kogemusi jagama ja kes konverentsi toimumisele kaasa aitasid! Aitah ka Maaelu Arengufondile ja Euroopa Liidule!

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised