-16 C
Kuressaare
Esmaspäev, 6. detsember 2021

Muinsuskaitseobjektide restauraator Ain Pihl pälvis laureaadi-tiitli

Nädal tagasi, 11. novembril, selgusid Muinsuskaitseameti aastapreemiad. Üks laureaatidest on saarlane Ain Pihl, kes kogu oma senise tööpanuse on andnud Eesti sakraalehitiste püsimajäämiseks.

Tunnustuse saamise järel talle helistades, meenutamaks, mis ta sellele olulisele teeotsale juhatas, oli mehe vastuses nii ajast olenevat paratamatust kui õnne ja häid juhuseid.
„Õppisin Saare Kaluri suunamisel EPA-s zootehnika teaduskonnas. Lõpetasin 1989. aastal lisateadmistega kalakasvatusest, kuid õppima suunajal siis tööd anda enam polnud. Nii tuli omandada uus eriala,” rääkis Ain Pihl, kellest just selle juhuse läbi on põhjust kirjutada kui parimast restauraatorist ja laureaadi tiitli saajast.

„Alustasin kaugõppes Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehituse erialal, siis mul sellist eesmärki, et keskenduda muinsuskaitselistele objektidele veel ei olnud. See oli suur juhus, et sattusin kokku Juhan Kilumetsa ja Rändmeister OÜ-ga, seda tänu Kaarma koguduse õpetaja Hannes Nelisele. Esimese õppeaasta aegu sai minust ka Rändmeister OÜ töötaja.

Kaarma kirik oli mu esimene restaureerimisobjekt. Kui ma restaureerimise juurde juba sattusin, tekkis muidugi huvi ja vajadus seda süvitsi tundma õppida. Paar aastat tegelesin Kaarma kiriku interjööri, võlvide ja muu restaureerimisega, siis tulid juba ka teised tööd, kuid enamasti kirikutega seotud. Kui miski koht on mulle südamelähedane, siis see ongi just Kaarma,” tunnistas restauraatorina tippu jõudnud mees, kelle sünnikodu on Kärlal.

Kõrgkooli ehitusdiplom taskus

Tehnikakõrgkooli diplomi kätte saanud, tekkis vajadus tegelda paberitööga. „Nii hakkasin ehitusprojekte ja tegevuskavu koostama. Siiani teen seda. Vanasti oli ka üsna palju muinsuskaitse eritingimusi, viimased paaril-kolmel aastal annab amet neid ise välja, enne seda osalesin ma selles ka oma „reaga”.

Projekteerimine on natuke ka meeskonna-töö, eriti arhitektuurse külje osas. Meil on väga hea koostöö OÜ Vana Tallinn ja Mõisaprojekt OÜ-ga. Nendega puutun rohkem kokku, konsulteerides või neid projektidesse kaasates. Nemad aitavad mind ja vastupidi.”
Ain lisas, et ega õppimisest pole ka praegu pääsu, talveõhtud kuluvad tihti erialase kirjanduse läbitöötamisele, kuigi kõrgkoolis oli väike restaureerimisalane loengusari küll olnud ja väiksed pidepunktid sealt saadud. „Koolis saab ainult põhja alla ja asjast ettekujutuse, pärastine on pidev õppimine ja enesetäiendamine. Tegelen peamiselt ajalooliste kandekonstruktsioonidega – kirikute ja mõisate katuste, tornikiivrite ja sekka ka varemete konserveerimisega. Kaarma kiriku juurde sattumisest on see olnud pidev töö, mingeid kõrvalhaake pole olnud.”

Kirikud, mõisad ja varemed….

Ain, kas saad öelda, kui paljude kirikute ja muinsuskaitseliste ehitiste juures on sinu mõistus ja käsi mängus olnud? Paljud kirikud on väga kehvas seisukorras, kuid eesmärk on pigem see, et katus peal oleks, et hoone säiliks. See on number üks, kõige olulisem üldse. Aga seda, et inimestel oleks mugavam teenistustel olla, neid panustajaid on vähem. Ka suurte linnakirikute puhul mitte kõigis. See oleneb sellest, kui suured rahad taha saadakse.

Ere näide on Kuressaare laurentiuse kirik, kordategemisel on ring täis saanud või saamas. Selliseid kirikuid Eestis kuigi palju ei ole. Tean, et ka Kärdla kirik on suurte sponsorite abil korda saanud ja olen kuulnud, et näiteks Haljala kirikus on Balti sakslaste toel väga palju ära tehtud. Haljalas käivad tööd ka praegu. Kõikidesse Eesti kirikutesse ei ole ma jõudnud, nt Tallinnas tegelen Toompeal vanemate kirikute – Toomkiriku ja Olevistega.

Peale kirikukatuste ja tornikiivrite on olnud ka mõned mõisad, näiteks Kabala mõis Rapla vallas ja koostöös arhitekt Mihkel Koppeliga Lümandu mõis Märjamaa lähedal. Objekte on olnud üle Eesti, Lõuna-Eestis vähem. Viimasel ajal on varemete säilitamise projektid olnud Haapsalu linnuses ja suurem töö Vastseliina linnuses.

Saaremaa kirikutest

Räägi natuke ka siinsetest kirikutest, kus su tegemisi ja jalajälgi leidub. Pöide kiriku kõrval mäletan, et viis aastat tagasi olid Püha kiriku katusel.

„Mina teen ikkagi pigem paberitööd. Pabereid on tehtud tegelikult palju rohkem, kui reaalselt töid. Projekte on ju ka selleks vaja, et teatakse, kui palju see maksma läheb, et hakata siis raha organiseerima. Vahetevahel käin ka vaatamas, kuidas töödega läheb. Et veenduda, et see, mis paberil on, ka töötaks, et see ei ole mingi jama, mida ellu viia ei saa. Ka seda on juhtunud. Mõnikord kutsub ehitaja – et lahendusi täpsustada ja et kõigil oleks asjast ühesugune arusaamine.

Sel suvel, juuli esimesel nädalal, seoses Kihelkonna kirikutorni restaureerimise ja uuesti paigaldamisega, kus nii tornikukk kui -kuul said kahekordse kullakihi, tähistati seda tänujumalateenistusega ühes kirikumuusikapäevade ja kirikukoori Collecta 40. aastapäevaga, kus maailmakuulus Kihelkonnal sündinud ooperolaulja Ain Anger oma võimsal häälel kõlada lasi. Ning kus Ain Pihl sai kirikuõpetajalt Rene Reinsoo’lt restaureerimistöö eest kauni lilleõie, mis jäi ehtima ta isa hauda kiriku lähedal oleval kalmistul.

Ain lausus, et Rändmeister OÜ tegi kirikutorni puitkonstruktsioonide restaureerimistööd ja Saaremaa mehed Saare Katus OÜ-st plekitööd.

*  *  *

Muinsuskaitse aatapreemiad

Muinsuskaitseamet annab igal aastal välja aastapreemiaid, et tänada ja tunnustada aasta parimaid kultuuripärandi säilitajaid ja arendajaid. 11. novembril toimunud virtuaalsel tänusündmusel selgusid Muinsuskaitseameti aastapreemiad 2021. Tunnustuse pälvisid kõige silmapaistvamad restaureerimis- ja ehitustööd, inimesed, avastused ja teod.
„Koroonaajal on kultuuripärandile ka positiivne mõju olnud – inimesed pööravad rohkem tähelepanu asjadele, mis elus päriselt olulised on – nende juured ja väärtused. Nominentide ja laureaatide valikul on pilt mitmekesine ja pärandile pühendunud inimesi, keda esile tuua palju,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
Kokku esitati Muinsuskaitseametile avaliku ideekorje käigus 79 kandidaati, kellest ja millest pärandispetsialistidest koosnev žürii valis välja nominendid ja laureaadid 13 kategoorias.

Kategooriate tunniustuse saajad on järgmised:
• Pärandi tutvustaja: Marju Kõivupuu
• Pärandihoidja: Viljandi Vallavalitsus ja vallavanem, Alar Karu
• Parim uurija: Heiki Valk
• Parim restauraator: Ain Pihl, osaühing Rändmeister OÜ
• Hästi restaureeritud kunstimälestis: Õnnepalee valgustid
• Uusehitis ajaloolises keskkonnas: Valga Priimetsa Kooli hoone juurdeehitus
• Hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis: Haapsalus, Supeluse 2 asuv Villa Friedheim
• Hästi restaureeritud mälestis: Tori Hobusekasvanduse hoonete kompleks
• Hea koostööpartner: Narva-Jõesuu kiriku päästetalgutel osalenud muuseumid ja kõrgkoolid
• Aasta leid: Tartus, Jakobi 5, asunud terrakota pealeid
• Aasta tegu: Pärsti mõisa peahoone lasteaia ruumide rekonstrueerimine
• Agne Trummali nimeline noore muinsuskaitsja preemia: Oliver Orro
• Elutööpreemiad: Jaan Märss ja Mati Mandel

*  *  *

Ain Pihl, OÜ Rändmeister kohta on žürii märkinud järgmist:

Muinsuskaitseamet avaldab tunnustust Ain Pihlile, kelle restaureerimisprojektid on viimasel paarikümnel aastal aidanud tublisti parandada Eesti sakraalarhitektuuri seisukorda. Ain Pihl on sakraalarhitektuuri valdkonnas silmapaistev ja pädev konstruktor-insener, kelle restaureerimisprojektid on alati kõrgel tasemel. Nende alusel on restaureeritud viimastel aastakümnetel kümnete kirikute torne, katuseid, põrandaid ja muid konstruktsioone. Ta oskab väärtustada varasemaid insenerlahendusi ja viia neid kooskõlla tänapäeva normidega ilma väärtusi rikkumata. Ain Pihl on lahenduste leidja, kes mõtleb alati kaasa ja otsib võimalusi. Ta on oma valdkonna aktiivne ja hingega arendaja, pannes rõhu kvaliteedile ja väärtustele.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised