-12 C
Kuressaare
Laupäev, 4. detsember 2021

Tulisest Valgevene-Poola piirist

Euroopat ja maailma kaheks jagava piiri tuliseksmineku aeg on seotud kahe kuupäevaga. Esiteks 14. aprill, mil USA president Biden muutis vägede Afganistanist äratoomise hilisemaks. See andis vastasleerile ehk Talibanile võimaluse Trumpiga kokkulepitust loobuda, vallandus tohutu kaos ja järgnes ülivõimu kaotus, kui tema loodud kohalik armee laiali jooksis. Enne lõpuetendust Kabulis teatas Biden 26. juulil ka USA vägede „aasta lõpuks” äratoomisest Iraagist, mis mõjus seal kui viide Islami kalifaadi võidule. „Teise Afganistani” vältimiseks korraldati Iraagis 10. oktoobril küll uued valimised, ent vähemuste esindajad olid selleks ajaks juba asunud riigist lahkuma.

Teadupärast kuulutati Islami Kalifaat välja 2013. aastal, pidamaks džihaadi ehk püha sõda Afganistanis, Iraagis, Palestiinas ja mujal islami maailmas peremehetsevate kristlike võimude vastu. Kalifaat korraldab ka terrorioperatsioone Euroopas, samuti sõditakse teisitimõtlevate moslemite vastu nagu näiteks praegu talibitega Afganistanis.

Tulge, saame hakkama

Krimmi vallutamise ja Ukrainaga sõdimise tõttu demokraatliku maailma sanktsioonide alla sattunud Putin üritas 2015. aastal oma Süüria liitlasele appi minnes asuda kalifaadiga esisõdija rolli. Ta pakkus ÜRO-s „Hitleri-vastase koalitsiooni tüüpi” ühendust võitluseks Kalifaadiga, millega Prantsusmaa paariks nädalaks ühines. Teised lükkasid agressori ettepaneku koostööks mujal kohe tagasi. Lähis-Idas ja Aafrikas juba varem puhkenud võitluste ägenemine tõi aga kaasa selle, et samal sügisel valgus sealt Euroopasse ligi miljon sõjapagulast ja lihtsalt parema elu peale saada soovijat. Nende sissepääsu tagas Saksamaa kantsleri ootamatu lahkus – „Tulge, saame teiega hakkama.” Järgnevalt tuli teistelgi EL liikmesmaadel solidaarsusest sundasukad vastu võtta, milline sõnum koos Kalifaadi jätkuva terroriga hakkas üksnes tootma uusi tulijaid.

Valgevene diktaatori Lukašenka katse 2020. aasta presidendivalimise tulemusi võltsida sünnitas revolutsiooni, mille ta jõuga summutas. Tagajärjeks sanktsioonid ja paaria staatus. Mais 2021 kaaperdati Lukašenka korraldusel lennuk, et vahistada üks opositsiooniliidritest.

Selle peale piirati Valgevenesse lendamist, ent diktaator leidis väljapääsu lendude suurendamises moslemi riikidesse. Kusagil juunis-juulis sündis Vene ja Valgevene eriteenistustel plaan sundida Euroopa Liitu sanktsioonide tühistamisele sellega, et tekitada nende piiridel kunstlikult sisserändesurve.

Migratsioon lõi lõkkele

Küüniline arvestus lähtus sellest, et on piisavalt neid, kes soovivad hättasattunud Afganistanist, Iraagist, Jeemenist jne lahkuda ja kui nad suunata üle Valgevene piiri Poola või Leetu, löövad lahkhelid migratsiooni küsimuses Euroopa Liidus uuesti lõkkele. Pole juhus, et vahetult enne suuroperatsiooni Poola piiril kiitsid Putin ja Lukašenka 4. novembril Vene-Valgevene liitriigi uue ühise sõjadoktriini kõrval heaks ka ühise migratsiooni kontseptsiooni, kus kõik n-ö õigesti kirjas. Peale selle, et keegi ei tohi migranti või pagulast kasutada poliitika tööriistana.

Ent just seda nad ise tegid – juulis-augustis tuli Leedul tõkestada jõuga sissetulijaid, järgnes Poola piiri kompamine ja 8. novembril mindi avali, kolonnina – umbes 6000 kurdi ja araablast – seda jõuga ületama. See võte – minna karavanina, naised-lapsed kaasas ja ees, oli laenatud Kesk-Ameerikast, kust viimasel neljal aastal on just nii sisenetud Ameerika Ühendriikidesse. Täpsemalt öeldes – esialgu üksnes ootamislaagritesse.

Poola piiri valimise puhul arvestati mõistagi Vene-Poola tänaseid pingelisi suhteid (võit poolakate üle 1612. aastal on juba 17 aastat Venemaa peamine rahvuspüha) ja Poola praeguse valitsuse vastasseisu Euroopa Liidu institutsioonidega. Kremli propagandistide ettevalmistuse taset näitas see, kui piiriületajad esitasid ajakirjanikele fotosid oma vanavanematest, mil nood abistasid Iraanis 1942. aastal viibinud Andersi armee sõdureid.

Teadmiseks: pärast Hitleri kallaletungi lubas Stalin masstapmistest pääsenud poolakatel oma armee luua, mis Churchilli toel läks Iraani ja sõdis hiljem Itaalias. Nüüd oli kurdidel mõistagi hea öelda, et meie aitasime siis teid, nüüd aidake teie meid. Sama sõnumit kannavad ka pärast 2003. aastal tehtud fotod, sest USA operatsioonist osa võtnud Poola kontingent asus osaliselt seal, kus kunagi olid Andersi sõjamehed. Neist faktidest peaks piisama, et öelda – kurdide propagandavahendiks värbamise taga oli Kreml.

Katsumus kõigile

Kuna piiri ületamine kolonnina a la Rio Bravo Bideni päevil (president Trump teadupärast takistas seda taraga) nurjus, tekkis raske seis kõigile. Eeskätt muidugi Euroopasse ja konkreetselt Saksamaale minna soovijatele – istuda ja külmetada Valgevene ja Poola/Euroopa Liidu vahelisel eikellegimaal on katsumus, mida ei soovi kellelegi. Putin kuulutas kärmelt, et Moskval pole asjaga mingit pistmist ja arvas, et talle kaks korda helistanud Angela Merkel ja Lukašenka võiksid omavahel probleemi lahendada. Raske uskuda, et see jutuajamine saaks teoks – Valgevene diktaatorit ei taha parketikõlblikuks teha ka ametist lahkuv kantsler. Mõne teise valgevenelasega siiski räägitakse ja Brüssel võiks ju nõuda vastutasuks näiteks Valgevene poliitvangide vabastamist. Lukašenka võiks seda teha, sest teiste koostöö juba käib – Iraagi valitsuse kinnitus, et lõpetas lennud Minskisse, on ju USA ja Venemaa ühissõnum, sest üks kontrollib pealinna, teine kurdide ala. Mis puutub „kolonni”, siis pakun, et osa saab neist tõesti kunagi Saksamaale, osa aga viiakse Iraaki, Afganistani jne tagasi.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised