-3.4 C
Kuressaare
Neljapäev, 9. detsember 2021

Elust sedapidi: Maailma lõpp?

Maailma lõppu on ikka aeg-ajal ennastatud ja siis see ennustus jälle ümber sõnastatud – vabandust, lükkub edasi.

Tore on, nii on meil aega arutada, kas ja kuidas see lõpp võiks tulla. Ülemäära hasarti selle teemaga muidugi ei tasu minna – hakkab tervisele.

Mul on kaks head tuttavat, kes vahel maailmalõpu teemal vaidlevad. Kummalgi neist on teisest täiesti erinev arusaam.

Ühes asjas on nad siiski ühel meelel ja nõus teadlastega, kes väidavad, et elu maakeral on täielikult välja surnud vähemalt viis korda varem. Inimmälu selle kohta loomulikult pole, sest inimest neil aegadel sinisel planeedil veel ei elanud.

Nüüd on välja käidud versioon, et kuuendat korda suretab maal elu välja inimene.
Kuidas ta seda teeb?

Siin lähevad minu tuttavate arvamused lahku.

Üks neist, IT-inimene, väidab, et tehnoloogia areneb nii jõudsalt ja nii kaugele, et see saabki inimkonnale saatuslikuks.

Tulemas on uued virtuaalreaalsused, uued inimrobotid, uued programmid, mis lõpuks hävitavad inimkonna enda, kuna kõige selle haldamine hakkab üle jõu käima ja kõik väljub kontrolli alt. Kuni käib üks suur pauk ja valmis.

Kui ikka on öeldud, võta roosad prillid eest, et elu õigesti näha, siis varsti tuleks öelda, et võta virtuaalprillid eest, et maailmast aru saada.

Teine tuttav on jälle seda meelt, et kuna inimene ei oska suhtuda säästvalt teda ümbritsevasse loodusesse, siis hävitab ta elu maal läbi looduskatastroofide. Kas inimeste rohkus maal on ka kliimakatastroof, sellest pole ma veel aru saanud.

Äsja lõppenud maailma kliimakonverents oli taas püüe midagi muuta, aga vist ei saanud asjast asja.

Kuus aastat tagasi kohtuti Pariisis ja sellest ajast pole mitte midagi muutunud. Kurb, aga ilmselt paratamatu.

Kuidas saaks maailma päästa kauplustes plastiktaara tasuliseks muutmine, ahjukütte keelamine või Helsingi linna otsus lõpetada järgmise aasta algusest linna poolt korraldatavatel üritustel liha pakkumine? Kuidas on võimalik maailma päästa, kui kliima pärast muretsevad riigijuhid ummistasid Glasgow’ taeva 400 eralennukiga? Mis see muud oli, kui suur õhureostus.

Kui kliimaga näib kõik selge olevat, kui pole enam kliimat pole ka meid, siis kogu selle virtuaalreaalsuse ja muu tehnoloogiaga on lood tiba kehvemad. Asjad lähevad niivõrd keeruliseks ja segaseks, et varsti saab ehk ainult käputäis inimesi aru, mis tegelikult toimub. Isegi kui meie ise sellega karvavõrdki ei tegele, areneb maailm ikkagi nii suurte sammudega, et tõmbab meid kõiki lohinal kaasa.

On välja öeldud mõte, et mida vähem teed, seda kergem on maakeral. Kas kujutate ennast ette elamas maal, kasvatate kõik söögiks vajaliku ise ja ei tarbi mujalt maailmast toodud kaupa, sest kaubavedu on reostus? Te ei reisi, sest see reostab õhku, te ei kasuta elektroonikat jne jne. Kui paljud on suutelised sellist elu elama? Võib-olla ehk isegi on suutelised, aga ei taha.

Aitab puurimisest, põletamisest, me kaevame ise endale hauda, hüüti kliimakonverentsil. Kas sellel on mõju?

Jääb üle vaid lohutus, et kõigil varasematel kordadel on elu Maal taas tärganud ja küllap tärkab pärast inimkondagi.

Kas meil on vaja selle üle pead murda? Kõlab julmalt, aga vist mitte. Ei suutnud elu väljasuremisele vastu seista dinosaurused, ei suuda ka inimene. Tehnoloogia arengut ei peata miski, samuti inimkonna juurdekasvu ja kliimaküsimustest räägib enamus meist vaid teoreetiliselt. Ajaratast tagasi ei pööra.

Kas selle pärast peab hirmu tundma? Milleks?! Vääramatu jõu ees pole mõtet hirmu tunda, sest ta tuleb vääramatult.

Nii mu tuttavad arutavad.

Mida teha? Kas kolida Kuule või Marsile? Kõik need variandid on juba kaalumisel, sest miks siis muidu maailma superrikkad kulutavad oma raha kosmoslaeva piletite soetamisele. Kuuldavasti plaanivad mõned soetada endale ka maatüki Kuule või Marsile.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised