-3.4 C
Kuressaare
Neljapäev, 9. detsember 2021

1000 tasuvat töökohta Saaremaale

Mõni kuu tagasi tähistasime Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Vaieldamatult on viimaste kümnendite jooksul ühiskonna jõukus kasvanud ja inimeste heaolu paranenud, aga ennekõike puudutab elu edenemine Tallinna ja Harjumaad, kuhu on koondunud kaks kolmandikku meie rahvuslikust rikkusest. Küll ja küll on neid piirkondi ja inimesi, kes pole Eesti eduloost osa saanud või on saanud seda vähesel määral.

Rohkem kui inimpõlv on räägitud ka Eesti ääremaastumisest ja ebaühtlasest arengust ning püütud neid protsesse väärata, aga laias pildis pole see õnnestunud. Töökohtade ja eriti just tasuvate töökohtade puudus ning inimeste soov pakkuda oma perele väärikat äraelamist ja lastele paremat tulevikku tagajärjeks on see, et oma kodukohast lahkutakse kas Tallinnasse, Tartusse või välismaale. Ja nii aastast aastasse, kümnendist kümnendisse.

Poliitilne soov puudub

Majanduse kiire areng on saanud paljuski teoks tänu Euroopa Liidu toetustele, mis on kosutanud ka haridust, kultuuri ja veel mitmeid teisi valdkondi. Aga paradoksaalsel moel on euroraha, täpsemalt selle kasutamise reeglid hoopis võimendanud lõhesid Tallinna ja pealinna ümbritseva kuldse ringi ning ülejäänud Eesti vahel. „Nähtamatu käsi“ on olnud maapiirkondade vastu ebaõiglane ja suurendanud regionaalset ebavõrdsust.

Kõige kurvem on see, et probleem on riigile hästi teada, aga puudub poliitiline soov seda lahendada. Rahandusministeeriumi poolt tellitud „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020” kinnitab, et Eesti väiksust arvestades on piirkondlikud erinevused liiga suured ja nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas pole toimunud ei ole. Ühtlasi näitab see dokument, et euromiljarditel on oma roll ebavõrdsuse kasvamisel. Senised raha jagamise programmid pole suutnud protsesse pidurdada, kuna üleriiklikud toetusmeetmed ei arvesta kohapealsete erisuste ja vajadustega.

Kui eurotoetusele konkureerivad samadel tingimustel Tallinna ettevõte, kus on ohtralt teadmisi ja raharessurssi, ning ääremaa ettevõte, siis koondub raha alatihti Tallinna. Ja nii see „kuldne ring“ õitseb.

Täiendavad ressursid maapiirkondadesse

Käes on otsustav hetk. Eesti saab järgmise seitsme aasta jooksul rekordkoguse euroraha, mille toel on võimalik kutsuda riigi arengus esile suuri muutusi. Paraku on otseselt regionaalarengule suunatav summa vähenemas seniselt 250 miljonilt 219 miljonile eurole ehk 31 miljoni euro võrra. Kavandatavad meetmed on õiged, aga summad on naeruväärselt väikesed. Regionaalarengu miljonid ei saa valedel alustel jaotuvate miljardite vastu.

On viimane aeg hakata Eestit südamega juhtima ja eelistada maapiirkondi suurematele linnadele. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku suunata eurorahast täiendavalt 350 miljonit väikelinnadesse ja maapiirkondadesse, et selle toel töökohti luua. Väljaspool „kuldset ringi“ võiks see tähendada viit miljonit eurot omavalitsuse kohta.

Kergliiklusteedele ja teistele olulistele projektidele jäägu muu raha, see summa peab jõudma otse ettevõtjateni. Olgu selleks siis uute seadmete soetamine, töötajate koolitamine, digitaliseerimine, teaduse kaasamine, ekspordivõimekuse loomine või ükskõik milline piirkondlikke vajadusi toetav tegevus.

Eurorahaga tehtavate investeeringute toel saab suurendada olemasolevate töökohtade tootlikkust ja tõsta seeläbi tõsta palka ning luua uusi töökohti. Hinnanguliselt suudaksime nii luua üle Eesti 15 000 tasuvat töökohta. Iga maakonna kohta tähendab see keskeltläbi 1000 hea palgaga töökohta. Ainult nii saame panna piduri maapiirkondade tühjenemisele Muidu jätkub kurb statistika, kus aastas jätab oma kodupaiga 2000 inimest.

Oma piirkonnast valitud riigikogu liikmelt tasub uurida, kas ta toetas regionaalse ebavõrdsuse vähendamise plaani, kui riigikogu suur saal seda septembri lõpus arutas.
Kui ühiskond ei arene õiglaselt, on kõik kaotajad. Ei ole olemas esimest või teist Eestist, kõik on meie omad inimesed, kes väärivad täisväärtuslikku elu nii maal kui linnas.

9 KOMMENTAARID

guest
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Anti
Anti
27 days ago

Kõik õige! Investeeringutega tuleks aga luua turg me toodangule. Turg annab meile aastaringse töö. Seadmed ja automaatika saab ka pankade toel, seda – kui meil on turg ja seda pikemas perspektiivis. Investeerida tuleks aga nii, et Stockholm Riia laev peatuks Saaremaal. Et meie ühendus mandriga oleks püsiv ja selle hind olematu. Meie päikese- ja tuuleenergiapargid peaksid kuuluma meile ja elekter peaks olema transpordivaba.

Turulooja
Turulooja
25 days ago
Vasta  Anti

Tahad sa rääkida natuke sellest, kuidas ühte turgu luuakse!?

Turuloojale
Turuloojale
21 days ago
Vasta  Turulooja

Turu loomine tähendaks pääsemist oma toodanguga müügiareenile. Selleks oleks vajalik toodang oleks müügikõlblik ja seda igas valdkonnas – ka omahinnas! Just see omahinna tarvis oleks vajalikud eelpool toodu. Ka kohaliku turu aktiiveerimine on osa loomisest!

Vahur
Vahur
27 days ago

Sõukse targa jutu kohta ep oska ma kohe midad kosta. Ma olen üks vanamees Säärelt, mool pole sõukest haridustki, et nii nutikat artiklit komenteerida mõistaksin. Terit teitele kõikidele!

𝘈𝘯𝘰𝘯üü𝘮𝘯𝘦
𝘈𝘯𝘰𝘯üü𝘮𝘯𝘦
27 days ago

Härrassots Läänemets on välja mõelnud, et kui maapiirkonna ettevõtjatele raha külvata, siis saavad maavaesed rikkaks. Et anname projektikirjutajatele poole ja undrestitele-leedodele teise poole toetusrahast, küll siis maarahvas kosub. Ettevõtete projektitoetused on saatanast. Nende asemel peaks olema maaettevõtete riigipoolne laenukäendus ja soodusintress.

Lapsesuu
Lapsesuu
26 days ago

Ammu ei ole lugenud sellist mõttetut pläma!. Ega sotsidelt olegi midagi enamat oodata kui punast udu!
Inimesed asuvad elama sinna, kus on kaubateede ristumise paigad või siis sinna kus asub tooraine ja selle ümbertöötlemise võimalused. Mõneti on küll võimalik aeglustada ääremaastumist aga mitte enamat, see ei ole õnnestunud üheski riigis. Küll aga on üksikjuhtumeid, et mõnest ääremaast on saanud tõmbekeskus, On leitud maavarasid või siis on tekkinud mingi täiesti uus logistiline sõlmpunkt. Saaremaal on juba täna kümnete viisi hästi tasustatud töökohti, paraku keda ei ole, need on inimesed, kes sooviksid tööd teha! Sotsiaaltoetused on piisavad, et kuidagi moodi toime tulla ja üldist töökohustust samuti ei ole.

Tiiu
Tiiu
26 days ago
Vasta  Lapsesuu

Üldist töökohustust oleks muidugi vaja Reformierakonnale, nagu oli nõuka ajal. Nad isegi tegid Riigikogus ettepaneku liituda Venemaaga….

Seewald
Seewald
26 days ago
Vasta  Tiiu

Vaimselt haige tööpõlguri jutt!

"tark" tiiu
"tark" tiiu
25 days ago
Vasta  Tiiu

Et siis juba vene ajal oli meil reformierakond!? Aga vahet pole, peaasi, et tööle ei sunnita, sest siis võetakse sots-toetused ju ära!

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised