-9 C
Kuressaare
Pühapäev, 5. detsember 2021

Nõuanded teadusnõukojale

Möödunud aasta 20. märtsil kutsus eriolukorra valitsuskomisjon kokku COVID-19 tõrje teadusnõukoja ja määras selle ülesandeks anda valitsuse ekspertinfot. Teadusnõukoja liikmete valiku põhimõtted, koosseis, tegevus ja soovitused valitsusele jäid avalikkuse ees varjatuks ligemale aasta jooksul kuni meedia avalikustamist nõudis.

Nõukoja tööd määrati korraldama riigikantselei ja sotsiaalministeerium. Nädal aega varem oli valitsus kuulutanud riigis välja eriolukorra 1. maini 2020. Praegu, novembris 2021, teatab kriisiportaal, et teadusnõukoja tööd koordineerib riigikantselei.

Portaalist www.kriis.ee on leitavad teadusnõukoja kirjalikud soovitused valitsusele alates 23. veebruarist 2021 kuni viimase ajani, arvult 33. Möödunud aasta kohta pole soovitused leitavad. Algul on need lühikesed – üks-kaks lehekülge, hiljem muutuvad nad põhjalikumaks. Nendes peegeldub teadusnõukoja tegevus, aga pole võimalik kindlaks määrata, kellega on see koos tehtud, kust andmed on saadud.

Nõuandev ülesanne

Teadaolevalt kasutab teadusnõukoda terviseameti, ravimiameti, sotsiaalministeeriumi, ülikoolide, tervise arengu instituudi ning diagnostikalaborite andmeid. Nimetatud portaalis on saadaval ka reovee uuringu ja koroonaviiruse levimuse uuringu tulemused jne.
COVID-19 tõrje teadusnõukoja moodustamisega oli Jüri Ratase valitsusel muidugi kiire ja seda tehti juriidilisi põhjendusi arvestamata. Kui teadusnõukogudel on korraldav, täidesaatev ja nõuandev ülesanne, siis nõukojal on vaid nõuandev. See oleks nagu väga mugav lahendus, aga tulemuslikuks toimimiseks tuleb fikseerida õigused/kohustused ja anda vajalikuks kommunikatsiooniks elanikkonnaga kontaktandmed.

Otsides Riigi Teatajast teadusnõukoja sellekohaseid andmeid neid ei leia. Vaid kaudsetes dokumentides on vihjed finantseerimisele. Seejuures meenub kunagise põllumajandusministri nõuniku Külliki Kübarsepa silmapaistvalt hea nõuanne: „Vaimne töö ei vaja finantseerimist“. Teadusnõukoda on toiminud juba poolteist aastat ja need vajakajäämised peaksid olema likvideeritud riigikantselei poolt.

Võib olla on ülekohtune seda nõuda õigusteta institutsioonilt, kuid teadusnõukoda ja kõik koroonat tõkestavad asutused on jätnud avalikkuse informeerimata vaktsineerimise kõrvaltoimetest. Tõsi, ravimiameti portaalist on andmed küll leitavad, aga see on nii vaevaline, et meedia neid ei kasuta. Minu oktoobris Postimehes ilmunud artiklist olid vaktsineerimise kõrvaltoimed välja praagitud.
Alles 6. novembri Postimees avastas need ohud kaheleheküljelises artiklis. Kuid selleks ajaks oli ühiskond juba lõhestatud.

Tuleb maksta kallist hinda

Teadusnõukoda ja valitsus kordavad vaid vaktsineerimise vajadust ja vaikivad maha selle ohud, mis külvas inimestes umbusaldust. Ometi on just usaldus ühiskonna alus ja selle kaotsiminekust tuleb kõigil kallist hinda maksta. Selle tagajärgi näeme juba igapäevaselt. Ravimite infolehed on endastmõistetavaks atribuudiks igas ravimipakendis. Miks aga vaktsiine manustatakse ilma infolehte inimesele edastamata, kus oleksid märgitud kõrvalmõjud? Kus on nüüd ravimiamet?

Elanikkond on segaduses eristamaks objektiivset teavet koroona väärinfost. Kasutan olukorra kirjeldamiseks Vene riigiduuma asespiikri Pjotr Tolstoi sõnu: „Inimestel ei ole usaldust, et vaktsineerima minna. See on fakt. Kahjuks on vähe informatsiooni, miks haigestuvad vaktsineeritud isikud; miks surevad need, keda vaktsineeriti; miks tekivad tüsistused peale vaktsineerimist. Tarvis on rääkida rahvaga palju sügavamalt ja argumenteeritumalt kui praegu“.

Viivitamine teeb kahju

Segadust vähendaks koroona riiklik teabeleht, mille koostamine aitaks teadlasi ja praktikuid leida ühist keelt ning arusaamist. Keda siis veel uskuda, kui omi, Eesti teadlasi! Selle koostamise käivitamine või selle koostamise delegeerimine võiks olla teadusnõukoja ülesanne.

Kahjuks ei suuda nõukoda otsustada ega teabelehe vajalikkust valitsusele selgitada.
Senini toodetakse teadusnõukoja soovitustes vaid numbreid olukorra kriitilisusest, korratakse terviseameti ülevaadete andmeid ilma väljapääsu leidmata. Mida kauem viivitatakse teabelehega, seda suuremat kahju tekitatakse.

Riigikontrolör kirjutas 1. septembril peaministrile: „8. juulil 2021. aastal otsustasid valitsuskabineti liikmed teise laine õppetundide arutelude järel anda riigisekretärile ülesande luua riigikantselei juurde COVID-19 kriisi juhtimise struktuur“.

Kaks kuud hiljem mingit märki sellest ei leia. Kriisiportaal kasutab küll mõistet „kriisi juhtimine“, kuid selle lahtikirjutamine ja sellekohase skeemi lisamine puuduvad. Terviseminister Tanel Kiik seda ei märka, nagu ta ei märka midagi, mis pole kättesaadav tema puudulikus ettevalmistuses.

Kümme kuud tagasi avalikus kirjas valitsusasutustele soovitasin valitsusel välja töötada koroonatõkestamise süsteem koos vastutusega juhtimisahela üksikutes lülides, aga mõistlikud soovitused millegipärast ei toimi. Vastutusest möödavaatamine toob kaasa inimohvrid ja miljonikahjud.

Riigikantseleist saad ikka peaministri nõuniku Kätlin Atoneni standardse vastuse: „Teie poolt edastatud materjal on teadmiseks võetud“. Kui vaidlustasin vastuse sisutuse, vastati ikka samaga.

Vajab kriitilist analüüsi

Teadusnõukoja madalat võimekust kisub alla asjaolu, et koja koosseisus ei ole ühtki nakkushaiguste valdkonna epidemioloogi. Peale arstiteaduskonna lõpetamist infektsionistina tööle asumine ei tee arstist veel epidemioloogi. Praeguses epideemiaolukorras tuleks üles otsida veel töövõimelised epidemioloogid ja liita nad alamkomisjonina nõukoja külge. See on umbes samasugune etteheide – valitsuses ei ole ühtki teaduskogemusega ega teaduskorralduse oskusega isikut.

Juba praeguse peaministri isa loobus omal ajal teadustegevusest, aga oskas rahvale ja armsale peaministrile enne rohepööret kaela määrida Rail Balticu. Nii ei suudagi peaminister enam vahet teha abipakkumise ja Trooja hobuse vahel, igaks juhuks lükkab kõik tagasi. Äsjase kultuuriministri Tiit Teriku magistrikraad ei muuda hinnangut. See kõik raskendab, aga ei vähenda nõukoja missiooni. Kui teadusnõukogu soostuks alati valitsuse seisukohtadega, muutuks ta valitsuse möödalaskmiste kattevarjuks.

Kohtumisel Läti presidendiga ütles president Alar Karis: „Eesti keerulises koroonaolukorras on süüdi nii valitsuse poliitika kui ka inimesed, kes kehtestatud piirangutest kinni ei pea“.

Ta ei täpsustanud valitsuse süüd ja seda tal poleks sobinudki teha. Arvan, et demokraatliku Eesti valitsus on nii demokraatlik, et lubab end oma vajakutes arvustada. Nii nagu teatrikunst pole mõeldav ilma teatrikriitikata, vajab ka teadusnõukoja tegevus kriitilist analüüsi. Lõpuks tänan teadusnõukoja neid liikmeid, kes aitasid kaasa käesoleva kirjutise valmimisele.

2 KOMMENTAARID

guest
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vahur
Vahur
25 days ago

Miks aga vaktsiine manustatakse ilma infolehte inimesele edastamata, kus oleksid märgitud kõrvalmõjud? Kus on nüüd ravimiamet?

𝐄𝐠𝐚 𝐤𝐮𝐢 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐥𝐨𝐥𝐥, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐭𝐚𝐥𝐥𝐞 𝐞𝐢 𝐚𝐧𝐭𝐚𝐠𝐢 𝐦𝐢𝐝𝐚𝐠𝐢. 𝐊𝐮𝐢 𝐚𝐠𝐚 𝐤ü𝐬𝐢𝐝𝐚 (𝐧𝐚𝐠𝐮 𝐦𝐢𝐧𝐚 𝐭𝐞𝐠𝐢𝐧), 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐬𝐚𝐢𝐧 𝐦𝐚 𝐩𝐢𝐤𝐚 𝐢𝐧𝐟𝐨𝐥𝐞𝐡𝐞, 𝐤𝐮𝐬 𝐨𝐥𝐢𝐝 𝐦𝐮𝐮𝐬𝐞𝐚𝐬 𝐤𝐢𝐫𝐣𝐚𝐬 𝐤𝐚 𝐤õ𝐢𝐤 𝐭𝐚𝐯𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐤õ𝐫𝐯𝐚𝐥𝐭𝐨𝐢𝐦𝐞𝐝. 𝐋𝐢𝐬𝐚𝐤𝐬 𝐤𝐢𝐢𝐫𝐞 𝐤𝐨𝐧𝐬𝐮𝐥𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢.

Kahjuks on vähe informatsiooni, miks haigestuvad vaktsineeritud isikud; miks surevad need, keda vaktsineeriti….

𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐤ü𝐬𝐢𝐭𝐚𝐤𝐬𝐞 𝐚𝐥𝐚𝐭𝐢, 𝐤𝐚𝐬 𝐯𝐚𝐤𝐭𝐬𝐢𝐧𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐮𝐝 𝐯õ𝐢 𝐦𝐢𝐭𝐭𝐞 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐞, 𝐤𝐞𝐬 𝐡𝐚𝐢𝐠𝐥𝐚𝐬 𝐨𝐧. 𝐌𝐚 𝐤ü𝐬𝐢𝐤𝐬 𝐤𝐚 𝐯𝐚𝐤𝐭𝐬𝐢𝐧𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐮 𝐩𝐮𝐡𝐮 𝐧ä𝐢𝐭𝐞𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐝𝐚, 𝐞𝐭 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐚𝐥 𝐭𝐚 𝐨𝐦𝐚 𝐯𝐢𝐢𝐦𝐚𝐬𝐞 𝐬ü𝐬𝐭𝐢 𝐬𝐚𝐢. 𝐒𝐞𝐞 𝐨𝐧 𝐣𝐮 𝐯ä𝐠𝐚 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐟𝐚𝐤𝐭𝐨𝐫. 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢𝐬 𝐨𝐧 𝐡𝐮𝐥𝐠𝐚𝐧𝐢𝐬𝐭𝐢 𝐫𝐢𝐬𝐤𝐢𝐠𝐫𝐮𝐩𝐢𝐬 𝐯𝐚𝐧𝐮 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐢, 𝐤𝐞𝐬 𝐬𝐚𝐢𝐝 𝐨𝐦𝐚 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐞 𝐝𝐨𝐨𝐬𝐢 𝐣𝐚𝐚𝐧𝐮𝐚𝐫𝐢𝐬, 𝐯𝐞𝐞𝐛𝐫𝐮𝐚𝐫𝐢𝐬. 𝐒𝐞𝐥𝐥𝐞𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐯𝐚𝐫𝐬𝐭𝐢 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐦öö𝐝𝐚𝐬. 𝐊𝐮𝐢 𝐤𝐚𝐫𝐢 𝐢𝐝𝐢𝐤𝐚𝐢𝐝 𝐤𝐮𝐬𝐚𝐠𝐢𝐥 𝐯𝐚𝐛𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞 𝐩𝐥𝐚𝐭𝐬𝐢𝐥 ü𝐤𝐬𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭 𝐤𝐚𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭𝐚𝐦𝐚𝐬 𝐤ä𝐢𝐛 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐮𝐮𝐬𝐢 𝐭ü𝐯𝐞𝐬𝐢𝐝 𝐯ä𝐥𝐣𝐚 𝐥𝐞𝐢𝐮𝐭𝐚𝐛, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐣𝐮 𝐤𝐚 𝐢𝐦𝐞, 𝐞𝐭 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐯𝐚𝐧𝐚𝐤𝐞𝐬𝐞 𝐣𝐚𝐚𝐧𝐮𝐚𝐫𝐢- 𝐯õ𝐢 𝐯𝐞𝐞𝐛𝐫𝐮𝐚𝐫𝐢𝐤𝐮𝐮 𝐯𝐚𝐤𝐭𝐬𝐢𝐢𝐧 𝐭𝐞𝐝𝐚 𝐞𝐧𝐚𝐦 𝐧𝐢𝐢 𝐡ä𝐬𝐭𝐢 𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐭𝐚 𝐞𝐢 𝐬𝐮𝐮𝐝𝐚.

Segadust vähendaks koroona riiklik teabeleht, mille koostamine aitaks teadlasi ja praktikuid leida ühist keelt ning arusaamist.

𝐉𝐚𝐚𝐠𝐮𝐤𝐞𝐧𝐞, 𝐬𝐞𝐞 𝐚𝐬𝐢 𝐨𝐧 𝐣𝐮 𝐣𝐮𝐛𝐚 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚𝐬 (kriis.ee). 𝐀𝐬𝐢 𝐨𝐧 𝐥𝐢𝐡𝐭𝐬𝐚𝐥𝐭 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐬, 𝐞𝐭 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐞𝐢 𝐮𝐬𝐚𝐥𝐝𝐚 𝐬𝐞𝐝𝐚. 𝐈𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐥𝐨𝐞𝐯𝐚𝐝 𝐡𝐞𝐚 𝐦𝐞𝐞𝐥𝐞𝐠𝐚 𝐤𝐚𝐫𝐭𝐬𝐚𝐬 𝐤𝐢𝐧𝐧𝐢 𝐢𝐬𝐭𝐮𝐯𝐚𝐭𝐞 𝐥𝐢𝐛𝐚𝐚𝐫𝐬𝐭𝐢𝐝𝐞 𝐤𝐢𝐫𝐣𝐮𝐭𝐢𝐬𝐢 𝐤𝐮𝐢 𝐦õ𝐧𝐝𝐚 𝐫𝐢𝐢𝐤𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮 𝐭𝐞𝐚𝐯𝐞𝐭.

Pilguse
Pilguse
24 days ago
Vasta  Vahur

Mis sa plädised, mine arsti juurde!

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised