5.6 C
Kuressaare
Esmaspäev, 18. oktoober 2021

Kuidas teha nii, et võimalikult paljud isad jääksid väikelapsega koju?

Kuidas julgustada vanaduspensioni saajaid töötamist jätkama? Mis paneks ehitajaid isikukaitsevahendeid kasutama? Mida teha selleks, et töötuskindlustushüvitise saajad alustaksid tööotsingutega võimalikult varakult? Need on küsimused, millele otsib sotsiaalministeerium vastuseid sellel aastal käima lükatud sekkumisprogrammis.

Sotsiaalministeerium katsetab sel aastal esimest korda nutikaid viise ministeeriumi valitsemisala asutuste teenuste täiustamiseks ning paremaks kasutajateni viimiseks. Selleks on käitumisteadlaste abiga käivitunud terve sekkumisprogramm, milles kasutatakse müksamise (ingl. k nudging) metodoloogiat. Müksamisega (eesti k ka „nügimine“) tegelevad erinevate valdkondade teadlased ning selle peamine eesmärk on suunata inimesi käituma nii, nagu see on neile endale kasulik. Seejuures jääb inimesele alles valikuvabadus – see tähendab, et alati on võimalik käituda teistmoodi.

Müksamine jõudis laiema avalikkuse ette 2008. aastal, kui USA õigusteadlane Cass Sunstein ja majandusteadlane Richard H. Thaler avaldasid raamatu, mis on eesti keeles ilmunud pealkirjaga „Nügimine: viis toetada valikuid, mis viivad tervise, jõukuse ja õnneni“ (2018). Kui erasektoris püütakse inimeste käitumist sageli mõjutada selliselt, et nad tarbiksid rohkem kaupu ja teenuseid, siis avalikus sektoris kasutatakse müksamist järjest enam selliselt, et nii üksikisik ise kui ka ühiskond laiemalt saaksid sellest kasu.

Ka Eestis on müksamist avalikus sektoris juba katsetama hakatud. Üheks põnevamaks näiteks on projekt, mille käigus töötas Praxis koostöös Maksu- ja Tolliametiga ehitusettevõtjate jaoks välja e-kirjad, mis suurendasid tööjõumaksude maksmist ehk vähendasid ümbrikupalkasid. Senini on avalikus sektoris katsetatud müksamised jäänud aga projektipõhiseks. Näiteks ka sotsiaalministeerium on uurinud viise, kuidas leebelt suunata naisi ja tüdrukuid langetama karjäärivalikuid IKT kasuks.

Avalike teenuste osa

Sotsiaalministeeriumi sekkumisprogramm loodab müksamise muuta avalike teenuste arendamise tavapäraseks osaks. Seetõttu kuulub sekkumisprogrammi paar suuremat uuringuprojekti, mille üheks komponendiks on müksamine, ja neli kitsama fookusega projekti, mille põhieesmärk on töötada välja erinevad müksud, neid katsetada ja nende tõhusust hinnata. Tegemist on läbimõeldud teadus-arendusprogrammiga – kui kõik projektid on lõppenud, analüüsib sotsiaalministeerium, millised olid sekkumisprogrammi kui terviku õppetunnid ning kuidas oleks ministeeriumil ja valitsemisala asutustel edaspidi mõistlik müksamist kasutada.

Neli projekti, mis on esimesse omataolisesse sekkumisprogrammi välja valitud, püüavad parandada sotsiaalkindlustusameti, tööinspektsiooni ja töötukassa teenuseid. Sotsiaalkindlustusamet osaleb programmis lausa kahe projektiga. Esimene projekt, „Isapuhkuse ja -hüvitise müksamisprojekt“, viiakse ellu koostöös Emoriga ja selle eesmärk on leida võimalusi, kuidas suunata isasid vähemalt kuuks ajaks väikelapsega koju jääma. 1. juulil 2020 hakkas kehtima isa täiendav vanemahüvitis, mis andis isale õiguse varasema 10 tööpäeva asemel jääda isapuhkusele koguni 30 kalendripäevaks ja saada selle eest hüvitist. Müksamisprojekti käigus püütaksegi aru saada, miks ei ole isad seda võimalust täielikult ära kasutanud ja kuidas saaks müksamine siin abiks olla.

Koostöös ülikooliga

Sotsiaalkindlustusameti teine projekt, „Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring“, suunab inimesi, kes soovivad ennetähtaegselt pensionile jääda, valima paindlikku vanaduspensionit. 2021. aasta algusest hakkas kehtima paindlik vanaduspension, mis võimaldab nii pensionile minekut edasi lükata kui ka minna pensionile kuni 5 aastat varem. Samuti on võimalik paindlikku pensioni võtta välja ka näiteks pooles mahus ning teha samal ajal tööd, mis aitab kasvatada  pensionifondi. Oma otsust võib seejuures muuta kasvõi iga kuu, mis annab inimesele paindlikkuse näiteks tööampsude tegemiseks ning samal ajal ka kindlustunde, et kui mingil hetkel saab töö või töötamise soov otsa, saab rahulikult jälle pensioni täies mahus välja võtta. Paindlik pension hoiab inimest tegusana, annab talle sissetulekulisa ja teadmise, et ta on ühiskonna toimimiseks vajalik. Sotsiaalkindlustusameti statistika järgi eelistatakse aga endiselt ennetähtaegset vanaduspensioni, mille saamise ajal ei ole võimalik töötada ja mis vähendab inimese aktiivsust ja sissetulekut. Müksamisprojekti eesmärk on aru saada, miks ei eelistata paindlikku vanaduspensionit ning kas müksamise abil saaks olukorda muuta. Projekt viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooli teadlastega.

Projektiga „Isikukaitsevahendite müksamine ehitussektoris“ osaleb sekkumisprogrammis ka tööinspektsioon. Tööinspektsiooni hinnangul toimub ehitussektoris endiselt liiga palju tööõnnetusi, mida saaks vältida, kui kõik töötajad kasutaksid korrektselt ettenähtud isikukaitsevahendeid. Müksamisprojekti eesmärk on mõista, miks osad ehitajad seda ei tee, ja töötada välja müksud, olukorra parandamiseks. Müksamist viib läbi SA Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Kasumlikumad valikud

Viimase, aga sugugi mitte vähem tähtsana osaleb programmis ka töötukassa projektiga „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“. Töötukassa andmetel ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud 360 päevaks määratud hüvitiste väljamaksmise tegelik kestus. Hoolimata sellest, kas turul on tööjõupuudus või üleküllus, kasutatakse hüvitis sageli lõpuni ära. Tööotsingutega alustatakse alles päris hüvitise saamise perioodi lõpus. Töökaotus ei ole kunagi kerge ja on täiesti mõistetav, et inimene vajab aega, et leida endas taas motivatsiooni tööotsingutega alustamiseks ning tööle asumiseks. Paraku on pahatihti nii, et mida kauem viibib tööotsingutega alustamine, seda väiksemaks kahaneb tööharjumus ning seda suuremaks kujuneb pikaajalise töötuse risk. Müksamisprojekt uurib, mis takistab pikaajalise töökogemusega töötuskindlustushüvitise saajate enne hüvitise saamise perioodi lõppu tööle naasmist. Selle arusaama põhjal töötatakse välja müksud, mida töötukassa kasutab, et julgustada inimesi võimalikult varakult tööle naasma. Projekti viib ellu SA Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Sekkumisprogrammi projektide esimesi tulemusi on oodata 2022. aasta alguses. Loodetavasti aitavad projektide käigus välja töötatud müksud inimestel teha endale, oma lähedastele ja tööandjatele kasulikumaid valikuid ning ühtlasi säästa riigile väärtuslikku raha, aega ja ressurssi. Kui nii läheb, kasutab sotsiaalministeerium tulevikuski oma eesmärkideni jõudmiseks tänapäevaseid pehmeid meetodeid.

 Sotsiaalministeeriumi ajaveebist.

4 KOMMENTAARID

guest
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Viktoria Lukats
Viktoria Lukats
6 days ago

Paljud ajad vajalikud aga unustatakse üks asi, laps vajab oma elu esimestel aastatel ema selleks , et areneks välja emotsionaalne pool lastes. Oma ego tõttu kasvatatakse lapsed kes on tulevikus nagu robotid, teevad nii nagu kästakse, tunded on suikunud jne. Eriolukord on siis kui ema pole aga ta enamuses on, lapse esimestel aastatel hoidmine ja kasvatamine ema bioloogiline kohustus maailma ees, kui ta ei soovi robotit lasta kasvada. Isa osa tuleb alles hiljem. Jah, et isad aru saaksid võib ju proovida nädal aega aga lapse suhtes on see kuritegelik Te ei tea mis toimub lapse hinges.Mõelda vaid oma karjäärile on egoistlik ja õnnetud on hiljem nii ema kui laps. Miks propageerida loodusevaenuliku suhtumist. See on nagu muru niitmisega, äkki taibati, et liigirikkus läheb kaduma. Ka inimeste liigirikkus läheb kaduma kui vanemad lapsed lastesõime ja aeda annavad mitte vanaemadele isadele, kes suguvõsa ajalugu, elustiili, tavasid tunnevad ja rääkida saavad, samas ka liiga vara isa kätte. Laps vajab pikka aega ema kaitsvat aurat ja loobub sellest ise talle sobival ajal. Isa on kõrval, hiljem, poistel eriti, kümnendast eluaastast loomulik, et põhikasvataja.

Maainimene
Maainimene
5 days ago

Emad peaksid vaatama mis lapsel seljas, kui hommikul kooli tõttab. 11 oktoobri õhtu, sooja 5 kraadi, lausvihm, bussile tuleb tütarlaps sitseelikuga, paljasääri, suvised tennised jalas. Vaatan teist tütarlast, see on soojalt riides. Mantel seljas, selle alt paistsid väljaveninud põlvedega dressid ning tossud. Ei mõistnud, oli see äärmine lohakus või vaesus. Igatahes riivas silma!

Vahur
Vahur
5 days ago
Vasta  Maainimene

𝐌𝐚𝐚𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞, 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐧𝐢𝐦𝐞𝐭𝐚𝐭𝐚𝐤𝐬𝐞 𝐦𝐨𝐞𝐤𝐬. 𝐉𝐚 𝐩𝐚𝐫𝐚𝐤𝐮 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐞 𝐯𝐚𝐬𝐭 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐬𝐢, 𝐦𝐢𝐬 𝐦𝐢𝐭𝐭𝐞 𝐤𝐮𝐧𝐚𝐠𝐢 𝐬𝐢𝐧𝐮 𝐣𝐚 𝐦𝐢𝐧𝐮 𝐩ä𝐡𝐞 𝐞𝐢 𝐦𝐚𝐡𝐮.

𝐌𝐨𝐨𝐝 𝐨𝐧 𝐭ä𝐧𝐚𝐩ä𝐞𝐯𝐚 𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐬 𝐬𝐚𝐚𝐧𝐮𝐝 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐞𝐛𝐚𝐣𝐮𝐦𝐚𝐥𝐚𝐤𝐬, 𝐤𝐮𝐬 𝐨𝐡𝐯𝐞𝐫𝐝𝐚𝐭𝐚𝐤𝐬𝐞 𝐢𝐬𝐞𝐠𝐢 𝐨𝐦𝐚 𝐭𝐞𝐫𝐯𝐢𝐬𝐭. 𝐉𝐚 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐤𝐮𝐢 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐤ü𝐦𝐧𝐞𝐝 𝐦öö𝐝𝐚 𝐥ä𝐡𝐞𝐯𝐚𝐝 𝐣𝐚 𝐩𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐞𝐦𝐢𝐝 𝐭𝐞𝐤𝐢𝐯𝐚𝐝, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐢𝐤𝐤𝐚 𝐦õ𝐭𝐥𝐞𝐯𝐚𝐝, 𝐞𝐭 𝐤𝐚𝐬 𝐨𝐥𝐢 𝐯𝐚𝐣𝐚 𝐤ä𝐢𝐚 𝐭𝐚𝐥𝐯𝐞𝐥 𝐡õ𝐥m𝐚𝐝 𝐥𝐚𝐡𝐭𝐢 𝐣𝐚 𝐬ää𝐫𝐞𝐤𝐨𝐧𝐝𝐢𝐝 𝐩𝐨𝐨𝐥𝐞𝐧𝐢𝐬𝐭𝐢 𝐩𝐚𝐥𝐣𝐚𝐝.

𝐌𝐮𝐢𝐝𝐮𝐠𝐢 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐛 𝐤õ𝐢𝐤 𝐤𝐨𝐝𝐮𝐬𝐭 𝐩𝐢𝐡𝐭𝐚, 𝐤𝐨𝐨𝐬 𝐤𝐚𝐬𝐯𝐚𝐭𝐮𝐬𝐞𝐠𝐚. 𝐌ä𝐥𝐞𝐭𝐚𝐧 𝐬𝐮𝐯𝐞𝐥 𝐤𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐦𝐮𝐥𝐥𝐞 𝐭𝐮𝐥𝐢𝐝 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮 𝐤𝐚𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐮𝐦𝐛𝐞𝐬 𝐤𝐚𝐡𝐞𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭-, 𝐯õ𝐢 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐞𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐬𝐭 𝐭ü𝐭𝐚𝐫𝐥𝐚𝐬𝐭 (𝐭ä𝐧𝐚𝐩ä𝐞𝐯𝐚 𝐯𝐚𝐧𝐮𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐯ä𝐠𝐚 𝐤𝐞𝐞𝐫𝐮𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐡𝐢𝐧𝐧𝐚𝐭𝐚). 𝐄𝐞𝐦𝐚𝐥𝐭 𝐣ä𝐢 𝐦𝐮𝐥𝐣𝐞, 𝐞𝐭 𝐧𝐚𝐝 𝐨𝐥𝐢𝐝 𝐛𝐢𝐤𝐢𝐢𝐧𝐢𝐝𝐞𝐬, 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮𝐬𝐞𝐬 𝐨𝐥𝐢 𝐬𝐞𝐞 𝐦𝐢𝐧𝐠𝐢𝐭 𝐬𝐨𝐫𝐭𝐢 𝐬ä𝐫𝐠𝐢 𝐯õ𝐢 𝐩𝐥𝐮𝐮𝐬𝐢 𝐦𝐨𝐨𝐝𝐢 𝐨𝐬𝐚, 𝐦𝐢𝐬 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐦𝐞𝐞𝐧𝐮𝐭𝐚𝐬 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐫𝐢𝐧𝐧𝐚𝐡𝐨𝐢𝐝𝐣𝐚𝐢𝐝. 𝐌𝐢𝐬 𝐯𝐞𝐞𝐥 𝐩ü𝐤𝐬𝐭𝐞𝐬𝐬𝐞 𝐩𝐮𝐮𝐭𝐮𝐛, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐦õ𝐧𝐞 𝐦𝐞𝐡𝐞 𝐭𝐫𝐮𝐬𝐬𝐢𝐤𝐮𝐝 𝐨𝐧 𝐤𝐚 𝐤𝐚𝐮𝐠𝐞𝐦𝐚𝐥𝐞 𝐮𝐥𝐚𝐭𝐮𝐯𝐚𝐦𝐚𝐝 𝐤𝐮𝐢 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐩ü𝐤𝐬𝐢𝐝. 𝐒𝐞𝐝𝐚 𝐨𝐥𝐢 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐯ä𝐠𝐚 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐢𝐤 𝐯𝐚𝐚𝐝𝐚𝐭𝐚. 𝐌𝐢𝐥𝐥𝐞𝐩ä𝐫𝐚𝐬𝐭 𝐩𝐞𝐚𝐛 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞 𝐫𝐢𝐢𝐞𝐭𝐞𝐠𝐚 𝐫𝐢𝐧𝐠𝐢 𝐤𝐨𝐨𝐬𝐞𝐫𝐝𝐚𝐦𝐚? 𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐫𝐨𝐡𝐤𝐞𝐦 𝐧𝐚𝐩𝐢𝐛, 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐮𝐡k𝐞𝐦… 𝐌𝐚 𝐞𝐢 õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐭𝐚 𝐬𝐢𝐢𝐧 𝐩𝐞𝐫𝐯𝐞𝐫𝐭𝐞 𝐯õ𝐢 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐤ä𝐢𝐭𝐮𝐦𝐢𝐬t 𝐚𝐠𝐚 𝐨𝐧 𝐣𝐮 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐚, 𝐞𝐭 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐫𝐢𝐢𝐝𝐞𝐝 𝐨𝐧 𝐣𝐮𝐬𝐭𝐤𝐮𝐢 𝐯ä𝐫𝐬𝐤𝐞 𝐤𝐚𝐫𝐭𝐮𝐥𝐢𝐩õ𝐥𝐝 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐣𝐚𝐨𝐤𝐬. 𝐊𝐚𝐬 𝐤𝐞𝐞𝐠𝐢 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐛 𝐭õ𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐨𝐦𝐚 𝐭ü𝐭𝐚𝐫𝐭 𝐧𝐞𝐢𝐥𝐞 𝐯𝐢𝐥𝐣𝐚𝐤𝐬 𝐯𝐚𝐥𝐦𝐢𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚? 𝐌𝐢𝐧𝐠𝐢𝐝 𝐤𝐚𝐚𝐝𝐫𝐢𝐝 𝐯õ𝐢𝐤𝐬𝐢𝐝 𝐣𝐮 𝐣ää𝐝𝐚 𝐭ü𝐭𝐚𝐫𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐥 𝐤𝐚 𝐨𝐦𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐯𝐚𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞 𝐚𝐛𝐢𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐝𝐞𝐥𝐞, 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐯𝐚𝐣𝐚 𝐢𝐠𝐚ü𝐡𝐞 𝐧𝐚𝐛𝐚𝐯ä𝐞𝐭𝐢 𝐧ä𝐡𝐚. 𝐊𝐮𝐫𝐯𝐚𝐤𝐬 𝐭𝐞𝐞𝐛 𝐬𝐞𝐞 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐚𝐢𝐧𝐮𝐥𝐭, 𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐚, 𝐞𝐭 𝐧𝐞𝐞𝐝 𝐚𝐬𝐣𝐚𝐝 𝐥ä𝐡𝐞𝐯𝐚𝐝 𝐚𝐢𝐧𝐚 𝐡𝐮𝐥𝐥𝐞𝐦𝐚𝐤𝐬.

Vahur
Vahur
5 days ago

Isad tuleks emadeks ümberlõigata ja probleem olekski lahendatud.

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised