5.6 C
Kuressaare
Esmaspäev, 18. oktoober 2021

Avalik kiri sulle, mu armas sõber sõltlane

Esiteks, anna andeks, et pöördun sinu poole täna läbi ajalehe, ehkki me oleme rääkinud aastate jooksul korduvalt ja korduvalt. On olnud aegu, kui mõistad mind ja saad aru ning tunnistad ka ise, et sul on probleem alkoholiga või muu sõltuvusainega.

Kust algab sõltuvus? Sõltuvus algab sealt, kui me ei suuda 14-päevase perioodi jooksul enam olla ilma alkoholita, vaid meie sees kasvab tung ja vajadus lubada endale üks väike, mis kergelt kasvab üle pudeliks–kaheks–kolmeks, olgu see siis lahja või kangem alkohol.

Aja jooksul kogused suurenevad ja märkamatult jäävad lühemaks ka alkoholivabad perioodid. Sujuvalt on igast nädalavahetusest saanud kas igapäevane või ülepäeviti niinimetatud väike lõõgastus, mis lõpeb alati järgmisel hommikul halva enesetundega. Hommikul lubad sa endale raudselt, et teed lõpu ja lõpetad – jah, heal juhul suudad sa seda lubadust lõunani pidada, kuid pärast seda: „No luban omale ühe väikese“ ja nii sa astudki taas uuele ringile.

Igapäevane kaaslane

Meie (ema, isa, abikaasa, lapsed, lähedased, sõbrad), kes me oleme su kõrval – me oleme püüdnud sind toetada, aidata, abi pakkuda. Jah, oli perioode, kui sa meid kuulasid ja olid valmis abi vastu võtma, kuid kuna see ei andnud kohest tulemust pärast ühte-kahte katsetust, sa kahjuks loobusid, sest lihtsam oli lubada endale taas üks väike, mis tõi leevendust pärast esimest lonksu. Ja märkamatult on saanudki sellest ühest väikesest pea igapäevane kaaslane. Endale lohutuseks arvad tihti, et meie oleme sinu peale vihased ja ongi taas põhjus, et teha taas üks väike. Aga tegelikult oleme kurvad, õnnetud ja abitud.

Me hoolime sinust, sa oled meile oluline, kuid kahjuks see abitus, mis meid tabanud on, teeb meid õnnetuks ja väga haiget meie hingele. Aeg-ajalt sa isegi märkad seda, kuid see sisemine tung ja vajadus mõnuaine järele lämmatab kogu sinu selge mõtlemise ja nii ta taas läheb.

Märkamatult oleme jõudnud olukorda, kus kainemal hetkel teed plaane homseks, üritad teha tööd, planeerid tegevusi oma lähedaste ja sõpradega, kuid tänaseks on karm reaalsus see, et tegelikult oma ajus planeerid ja otsid ainult uut võimalust, et teha ainult üks väike. Ilma alkoholita värised sa üle kogu keha ning seesmine väga halb enesetunne lämmatab kogu su reaalse mõtlemise. Kahjuks oleme jõudnud olukorda, kus sinu elu juhib ainult üks mõte ja soov, millal ja kust saada see järgmine üks väike.

Jah, armas sõber, täna on sul veel pere, lähedased, töö ja sõbrad, aga kui kõik jätkub ja sa ei julge ning häbened abi otsida siis üsna kiiresti tabab ka sind see, nagu enamikku sõltlasi, et sul ei ole enam peret, sest nad lihtsalt ei jaksanud enam su kõrval olla – sinu sõltuvus halvas kogu pereelu.

Viimasel ajal tiirles kogu elu ainult sinu joomise ümber, ühel õhtul oled „õnnelik“ – suur soov suhelda ja kurta oma rasket saatust ja elu, teisel päeval oled „õnnetu“, sest nii paha on olla, üritad kaineks saada ja vajad lohutust. Ja nii see kordub päevast päeva, nädalast kuusse ja lahendust ei ole, sest sa ei suuda endale tunnistada, et vajad abi, sa usud jätkuvalt ja loodad, et tuled ise toime.

Söenda küsida abi

Täna võib-olla on sul veel töökoht, aga ka see on aja küsimus, sest ka sinu tööandjal on närvid ja ka tema kannatustel on piirid. Ta on leppinud ja püüab mõista, et meil kõigil on raskeid aegu ja usub ning loodab, et see möödub, aga küsimus on, kui kaua?

Lihtne on öelda, et võta end kokku ja otsi abi. Enda arvates võtadki sa end pärast igat tarvitamist kokku ning lubad endale, et see oli viimane kord ja rohkem enam seda ei juhtu.
Sa ju tead, et sina ei ole selline, nagu enamus sõltlasi – sina saad ju ise hakkama. Aga endise sõltlasena (tänaseks 20 aastat kainena, aga iga päev elan teadmisega, et tagasilangus ohustab ka mind) ja inimesena, kes ma olen aastaid vabatahtlikult üritanud sind aidata, julgen väita, et üldjuhul ükski meist, sõltlastest, ei saa ise hakkama. See on haigus nagu kõik teisedki haigused ja selle kontrolli alla saamiseks vajame abi.

Mida varem sa oma julguse kokku võtad ja abi küsid, seda lihtsam on ka sellest haigusest väljatulemine. See haigus ei taba meid üleöö, see on ikka pikkade aastate jooksul tehtud töö ja vaeva tulemus ning sellest väljatulemine võtab samuti pikalt aega.

Armas sõber sõltlane, ära iial unusta, et meie – lähedased, sõbrad – oleme sinu kõrval ja oleme valmis sind toetama, aga sa pead tõesti ise ja siirast südamest tahtma ja soovima sellest ringist välja tulla. Arvan, et minu mõtetega ühinevad paljud lähedased, kes me oleme sinu kõrval, armas sõber.

4 KOMMENTAARID

guest
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vahur
Vahur
9 days ago

Kas see on ka sõltuvus kui mind vaevab pidevalt sugutung? Kas ma olen sellepärast sõltlane?

Ära muretse.
Ära muretse.
9 days ago
Vasta  Vahur

Ei, sa oled lihtsalt harimatu , kuival ja haiglaslikult tähelepanu vajav. Vahet pole kas positiivset või negatiivset. Võta vastu oma tänane tähelepanu doos! Tänada pole vaja!

Vahur
Vahur
9 days ago

No noh, ära nüüd ikka üle ka pinguta. Kui sa ise impotent oled, ega siis sellepärast maksa teistele kohe halvasti kirjutada.

vald
vald
9 days ago

Ervin, valla töötajana, peaksid pöörama valla sotsiaalosakonna tähelepanu sõltlaste “emade, isade, elukaaslaste, laste ” jne toetamisele. Seni on see kaootiline ja suvaline, eemärgistamata tegevus.

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised