3 C
Kuressaare
Teisipäev, 19. oktoober 2021

FUD – hirm, ebakindlus ja kahtlus

Meile pakutakse üha uusi akronüüme ja eufeisme. Eestis populaarsed JOKK-skeemid ja kobarkäkid on eufeismid kas päris kriminaalsele tegevusele või siis äärmisele ametialasele lohakusele.

Viimane kobarkäkk sai uue kainestava pöörde kui vahistati MES-i juhatuse liikmed kahtlustatuna COVID-laenude ja toetuste mittesihipärases jagamises. Sharpminderi jaoks siin üllatust ei olnud. Olime juba üsna ammu oma Kreeka reformide loos sellele võimalusele selgelt viidanud, kui võrdlesime seatud meetme tingimusi ja kasusaajate nimekirja.
Propakandataktika

Ega see pole palju parem ka KredEx-i Porto Franco kaasusega. Vaatame, millega seal asi lõpeb. Mõningase üllatusega avastasime, et KredEx-i kaasustega otseselt seotud MKM-poolne peadirigent asekantsler Viljar Lubi on Kaja Kallase valitsuse poolt edutatud Eesti suursaadikuks UK-s. Ilmne ametikõrgendus. „Tuleb osata elada“ on ilmselt kohased märksõnad selliste kaasuste puhul.

Finantsturgudel on üks levinum akronüüm FOMO (fear of missing out – sotsiaalne ärevus, mis tuleneb hirmust kaotada – toim.). Arusaadavalt, kui turud rallivad ja krüptoturg aeg-ajalt üle keeb, siis kes ei tahaks sellest osa saada! FOMO ei ole klassikaline „tööriist” kutseliste ja kõrge analüüsivõimega investorite hulgas. Nemad vaatavad, kuidas konkreetset aktsiat või muud vara, mille ümber ažiotaaž käib, n-ö lühikeseks müüa.

Eks ka meil lõi see FOMO-efekt korra kõik lambid põlema kui II samba raha hakkas septembri alguses inimeste kontodele voolama ja sealt edasi teatud mahus siis ka kohalikule börsile. Aga see pidu ei saa kaua kesta. FOMO on oma olemuselt üksiku investori ahnuse sünonüüm. Kui naabril läheb hästi, siis seda rõõmu peaks ju ka mulle jaguma, nagu tema suuremat maja või uhkemat autot. Investeerimise reaalsusega on sel siiski vähe pistmist. Oluliselt huvitavam ja tähtsatele probleemidele keskendunum on akronüüm – FUD (fear, uncertainty and doubt – hirm, ebakindlus ja kahtlus on propagandataktika – toim.).

Kõige klassikalisem näide siin on turu suur volatiilsus, eelkõige krüptodel. Kui veel suhteliselt hiljuti kukkus Bitcoin korra järsult pea 50 000 USD tasemelt alla 30 000 USD tasemele, siis FUD oli aktsioonis. Krüptoturg on ca 2 triljonit USD, seega mitte väike, aga kui võrrelda mitteriiklike pensionifondidega, siis üpris mikroskoopiline.

Turud juba võbelevad

Maailma Majandusfoorumi uuring näitab, et mitteriiklikud pensionifondid on hetkel alarahastatud ca 70 triljoni USD mahus ja defitsiit kasvab ca 5% aastas kuni 400 triljoni USD-ni. See on reaalne FUD probleem. Eestis on probleem mõneti teisene. Hetkel lõikavad Isamaa poliitikud loorbereid II samba vabakslaskmise pealt, aga see ei lahenda kuidagi pikaealisuse, pensionipõlve ja madala riikliku pensioniga seotud probleeme tulevikus. Uued lameteleviisorid, pehmed diivanid või kallilt ostetud Tallinna Börsi aktsiad pigem võimendavad neid. Ka ei saa meie II samba pensionifonde võrrelda tööandja pensionifondide probleemistikuga, kus on tuleviku väljamaksed fikseeritud, meil sõltub väljamaksete maht inimese palgast ja fondide tootlusest. Lõpptulem on seega turupõhine.

Turgude eeldatavad tootluste ootused on kesised. Vaata kuhu tahad, vaid miinus vaatab vastu. Võlakirjad võib üldse ära unustada ja õnne tuleb otsida väärtusaktsiates. Lühiajaliselt võib veel kõike juhtuda, kuigi aktsiate P/E suhted on ülikõrged ja võivad liikuda veelgi ülespoole.

Huvitav on tutvuda Dr Micheal Berry hiljutise Twitter avaldusega, et turg on hetkel noatera peal ja iga täna turule paisatud dollar suurendab üldist turukapitalisatsiooni 5 dollari võrra, mis on selgelt ebaloomulik. Muidugi on võimalik turgu veelgi rohkem moonutada kui see suhe 1:5 suureneks. Mingit füüsilist piiri justkui ei oleks. Häda on käes siis, kui turg leiab ennast mingist minišokist ja kõik tunglevad põleva maja ukse poole. Siis võib käivituda vastupidine hoovus ja üks turult väljuv dollar võib hõlpsasti kaasa tõmmata veel 5 dollarit turuväärtuse langust. See oleks paljudele katastroof. Tõeline FUD. Hetkel turud juba võbelevad Hiina kinnisvaragigandi võimaliku kollapsi kartuses.

Pensionisüsteemide alarahastus on üldine probleem. Klassikaline hoob asjaga tegelemiseks on muidugi pensioniea järkjärguline tõstmine. Teisalt peaksid riigid igati soodustama inimeste pikaajalist säästmist. Isamaalik II samba lõhkumine seda küll kuidagi ei olnud. Kuidas see samm mõjutab nende populaarsust on iseasi.

Muidugi võib küsida, et kui turgude tootluse ootused on nii madalad, siis kuhu oma raha kasvama panna? Konkreetseid investeerimissoovitusi me mõistagi anda ei saa ega tohi. Pigem on vaja põhjalikult vaagida, millised aktsiad kõige suurema tõenäosusega elavad üle võimalikud süvamõõnad turgudel ja millised tooted/teenused on igal ajahetkel hädavajalikud.

Vähid kivi all

CLSA (üleilmne investeerimiskorporatsioon) analüüs viitab sellisele kiirelt kasvavale turusegmendile, mis puudutab erinevaid eluea pikendamise teraapiaid. Kui perioodil 1850–2020 kasvas oodatav eluiga iga dekaadiga ca 2,5 aasta võrra, siis nüüd nähakse, et järgmise kümnendi jooksul võib vastav number kasvada drastiliselt pea 30 aasta võrra. Prrr! Kõlab küll uskumatult ja jõukamad inimesed on valmis selle võimaluse eest ka palju maksma.

Aga isegi kui sinu kogu varamaht on mõnisada tuhat eurot, siis kulutada sellest 10–20% kvaliteetse eluea pikendamisele ei ole palju. Seega on tervena elamise valdkond huvitav investeerimisvõimaluste poolest ja ka start-up’idel tasub selle kivi alt vähke otsima hakata. Pole just lihtne temaatika, aga kõik asjad ei peagi lihtsad olema.

Tulles tagasi loo alguses välja toodud kobarkäkkide, vorstikauplemise või ka FUD-tüüpi probleemide juurde, siis terendab siin esimesena Eesti tervishoiusüsteemi rahastamismudeli teema. Oleme sellest ka ise varem kirjutanud viidates vajadusele minna praeguselt puhtalt palgafondi-põhiselt rahastamiselt üle rahastamisele üldmaksudest.

Lugesime põnevusega Tanel Kiigi poolt valitsuskabinetile 2021. aasta mätsis tutvustatud kava. Mõtted tundusid olevat õiges suunas. Vaatasime-kuulasime ka Teenusmajanduse Koja hiljutist, septembri alguses toimunud tervishoiu rahastamise teemalise konverentsi ettekandeid. Sotsiaalministeeriumi endise asekantsleri Maris Jesse ettekandes joonistatud visioon inimese tuludepõhisele ravikindlustusele (senise palgapõhise ravikindlustuse asemel) tundus olevat sümpaatne ja suur samm samuti õiges suunas.

Oluline proovikivi

Samas tuleb tähele panna, et igal poliitikareformil on võitjad ja kaotajad. Vastasrinda asuvad tõenäoselt need oü-tajad, kes siiani on ravikindlustust maksnud vaid oma liba-miinimumpalgalt. Aktiveeruvad ka potentsiaalsed võitjad, kes näevad reformiplaanides šansse oma turupositsioone suurendada: näiteks kui uude rahastamissüsteemi õnnestub sisse suruda suurem erakindlustuse ja erameditsiini komponent. Selles plaanis tasub tähele panna, kes ravikindlustussüsteemi reformi arutelusid aktiivselt veavad ja alati nendel kohal on. Kindlustusseltsid ja erameditsiin pole Eestis enam selline kodukootud väikefirmade värk nagu üheksakümnendatel, nüüd on huvid suured ja lobi jõulisem.

On oht, et need huvirühmad tahaks asja suunata kuhugi Obamacare-eelsesse USA tervishoiusüsteemi korraldusse, kus võtmerolli mängisid kindlustusseltsid ja juurdepääs raviteenustele oli majandusliku kindlustatuse alusel väga ebaühtlane. Miks peaks Eesti minema Ameerika teed, kui Euroopas on tervishoid alati olnud avalikus sektoris ja viimased reformid on pigem otsinud võimalusi riiklike tervishoiusüsteemide mitmekesistamiseks selmet turuhuvidele loobumisvõit anda?

Kui Ratase II valitsuse korruptsioon ja osaliselt ka ebakompetentsus tõid kaasa skandaalid ja karjuva ebaõigluse riiklike kriisitoetuste jagamisel, siis Kaja Kallase valitsuse üheks oluliseks proovikiviks saab tervishoiu rahastamismudeli lahendus. Kas võetakse ette vorstikauplemine rahva tervise arvel või leitakse ühiskonda rohkem liitev lahendus? Tõeline FUD-kaasus.

Autorite loal refereeritud blogist Sharpminder. Loe täismahus www.sharpminder.com

4 KOMMENTAARID

guest
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vahur Reede
Vahur Reede
13 days ago

“Eestis populaarsed JOKK-skeemid ja kobarkäkid on eufeismid kas päris kriminaalsele tegevusele või siis äärmisele ametialasele lohakusele.” – kena sorav lause aga sisu asjal?

“Kriminaalne tegevus” ka “ametialene lohakus” on nüüd kaks eraldi asja.

Karistusseadustiku (ehk mis kirjeldas “kriminaalset tegevust”) § 290. Ametialane lohakus

Ametiisiku poolt oma ametialase ülesande täitmata jätmise või pealiskaudse täitmise eest sellesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tõttu, kui sellega on tekitatud suur kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

See OLI nii, kuni aastal 2007 ametialane juhatus Reformierakonna eelnõuna dekriminaliseeriti – nüüd ei ole ametialane lohakus kuritegu – on lihtsalt üks erakondliku poliitika elluviimise vahend. See viimane oli minu definitsioon aga sama ju räägivad kirjutise autorid!

Surnud Reeda vaim
Surnud Reeda vaim
13 days ago

Ääää löbista!!!

Peeglike, peeglike seina peal, ....
Peeglike, peeglike seina peal, ....
11 days ago

Ja kes seda moraali siis meile lohakusest rääkimas on!??

kodanik
kodanik
11 days ago

Rahapesu asjatundja ja punane propagandist ei suuda ära seedida, et EKRE andis olulise panuse Eesti majanduse päästmisel kriisist. Praegune Reformierakonna ‘hooliv’ poliitika toetab Rosimannuse hooldekodusid….nojah!

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised