12.1 C
Kuressaare
Kolmapäev, 20. oktoober 2021

Tuttav telenägu Raekojas

Ülehomme esineb Kuressaare Raekojas teleekraanilt tuttav Alvar Tiisler (29). Oh ei, ta ei tee sealt Saaremaa rallinädalavahetusele eelreportaaži. Ta hoopis laulab barokki ja romantilisi laule, lavakaaslaseks pianist Kadri Toomoja (27).

Kel pärast kontserti huvi, saab jääda kuulama muusikute vestlust ajakirjanik Tõnis Kipperiga, kuid ehk selgub üht-teist ka järgnevast intervjuust.

Tehes lugu lauljaga, on nii vahva hakatuseks küsida hoopis seda – kuidas sai teist spordikommentaator?

Spordikommentaatoriks saamise kohta ma kasutaks ühe oma hea kolleegi Ott Järvela mõtet, et sport ja sellega seonduv on minu jaoks olnud lapsest saati diagnoos. 15aastaselt oli mul endal huvi seda diagnoosi kuidagi rakendada ja nii sain ma toona ERRis esimesed võimalused raadio sporditoimetuse töös pisut kaasa lüüa. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tundus täiskohaga selles vallas tööle hakkamine juba loogilise jätkuna. Pean oluliseks märkida ka seda, et lisaks kommentaatoritööle tegelen ma palju ka ekraani taga erinevate ülekannete kontseptsioonide loomise juures.

Miks väidetakse, et olete muusika artistina pigem „hiline ärkaja”?

Mul on tunne, et muusikas pannakse külge silt „hiline ärkaja” kõigile, kes pole käinud oma muusikateel loogilist rada pidi ehk õppinud muusikakõrgkoolis. Ma ei saa ennast kuidagi pidada „hiliseks ärkajaks”, kui juba gümnaasiumi ajal laulsin Rahvusooper Estonia ooperikooris ja tegin pisemaid soolorolle.

Samuti laulsin näiteks 24aastaselt solistina Venemaa riikliku kammerorkestriga ühes Venemaa mainekamas Tšaikovski kontserdisaalis Moskvas pea 2000 inimese ees. Lisaks olen praeguseks saanud erinevates riikides esitada ligi 15 erineva suurvormi bassipartiisid ning laulan sel sügisel Vanemuises „Don Giovanni” ooperis nimiosa.

Kuigi koroonaajastu on pisut piiranud erinevaid rahvusvahelisi võimalusi, siis enne pandeemiat alustasin koostööd ka maailmakuulsa MusicAeterna organisatsiooniga, kelle juurde valiti mind läbi lindistuste sadade inimeste hulgast.

Ma arvan, et on palju loogilist rada pidi käinud lauljaid, kes sooviksid samasuguseid võimalusi ja seepärast arvangi, et nende võimaluste juures, mis mul on olnud, oleks mul 28aastaselt kummaline nimetada end „hiliseks ärkajaks”.

Mõistagi olen nende võimaluste üle väga tänulik ja kindlasti on mind paljuski saatnud õnn olla õigel ajal õiges kohas. Samuti olen ma hästi tänulik inimestele, kes on mind nõudlikes kavades usaldanud – dirigentidest Andres Mustonen, Risto Joost ja ka Toomas Siitan, kelle Haapsalu Vanamuusikafestival on minu arust Eesti üks vahvamaid muusikafestivale.

Ülehomme laulate Saaremaal – kas see on esimene ülesastumine siinmail?

Kontserdi Saaremaal pakkus välja Eesti Kontsert. Kuressaares kõlava kavaga andsime kontserte juba eelmise aasta lõpus Eesti kontserdimajades. Seda kava oleme seni Kadri Toomojaga esitanud neljal korral. Ma pakun, et esinesin viimati Saaremaal umbes 10 aastat tagasi koos Rahvusooper Estonia poistekooriga ja laulsin erinevates Saaremaa kirikutes toonastel kontserditel ka ühe aaria.

Aga kindlasti on mul väga hea meel, et saame Kadriga kontserte anda Tallinnast väljas. Seejuures Kadri esines solistina alles loetud päevad tagasi Zürichi mainekas Tonhalle saalis, nii et tema tuleb Saaremaale väga suurte lavade pealt.

Kuidas algas koostöö Kadri Toomojaga?

See algas neli aastat tagasi, kui minul tekkis vajadus erinevate suurvormide õppimisel kontsertmeistri järele. Kuna laulsime Kadriga samas kollektiivis ja ma teadsin, et ta on väga andekas muusik, siis tundus kuidagi loogiline häbelikult tema käest küsida, kas ta oleks nõus mind mõnikord aitama. Õnneks ta oli ja nii oleme koostööd jätkanud tänase päevani. Nüüdseks kohtume küll peamiselt vaid oma kavade kokku mängimiseks, aga ma arvan, et kuna me mõistame üksteist juba väga hästi, siis kõige parem on mul igal juhul soolorepertuaari laulda just Kadriga.

Olen kuulnud ütlemist, et sport ajab riidu ja muusika liidab – kuidas kommenteerite?

Kuna ma esindan mõlemat osapoolt, siis mõistagi pole ma neid kunagi vastandanud. Minu meelest on sport ja laulmine võrdlemisi sarnased tegevused. Mõlemad nõuavad eelkõige head tiimitööd, mis on hea tulemuse alus.

Ma usun, et ka emotsionaalsuse skaala on küllaltki võrreldav ja mõlemal alal on jube palju toredaid inimesi, kes on mulle väga olulised. Minu jaoks on võib-olla kõige tähtsam isegi see, et mul on emma-kumma eest võimalik mõnikord n-ö ära põgeneda

Ja see värskuse komponent on jube oluline. Mul on mõnikord olnud võimalik ka näiteks kuu aega järjest teha üht muusikaprojekti ja aus vastus on, et kogu aeg ma selles maailmas sees olla ei suuda. Aga kui teha seda mingi ajaperioodi tagant, on muusika väga vabastav ja mis kõige tähtsam – see, mida sa teed, on täis värsket energiat.

Milline on teie lemmikspordiala ja millist ala meeldib teile kõige enam kommenteerida?

Viimastel aastatel olen peaasjalikult saanud keskenduda laskesuusatamisele ja jalgpallile. Neist esimene on viimased viis aastat olnud mulle väga südamelähedane projekt, mille ülekandeid olen suuresti saanud ise kujundada.

Mõne aastaga kerkisid laskesuusatamise ülekanded Eesti inimeste kõige vaadatumateks spordiülekanneteks. Mul on hea meel, kui meie tehtu läheb nii suurele hulgale Eesti inimestest korda. See teeb südame soojaks ja paneb edasi pingutama.

Aga lemmikheliloojad? Ja miks just klassikaline laul? Aga jazz ja pop?

Ma eelistan repertuaari osas püsida barokkmuusika ja klassitsismiajastu muusika juures. Ja ausalt öeldes ei ole nendest ajastutest väljaspoolt mulle ka eriti midagi esitamiseks pakutud. Mind köidab vanema muusika juures just mängulisus ja naiivsus – see kuidagi annab mulle palju suurema vabaduse.

See on ka midagi, mida ei saa lõpuni kunagi proovides valmis viimistelda. Ma ei ole siinkohal oma maitselt eriti originaalne, aga eelkõige armastan Mozarti, Händelit ja Bachi. Saaremaa kontserdil esitame muusikat ka 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest.

Kaasaegne looming mind mõne üksiku erandiga eriti ei kõneta. Vähemalt seni veel mitte. Küll aga kuulan ma hea meelega ka popmuusikat, nii vanemat kui uuemat. Sageli isegi rohkem kui klassikalist muusikat. Jazz-skeenel on mul samuti omi lemmikuid – Kirke Karja näiteks.

1 kommentaar

guest
1 Kommenteeri
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vahur
Vahur
20 days ago

𝐓𝐞𝐢𝐞 𝐌𝐚𝐚 𝐧ä𝐢𝐭𝐚𝐛 𝐭𝐚𝐬𝐞𝐭. 𝐏𝐚𝐧𝐞𝐛 𝐮𝐮𝐝𝐢𝐬𝐥𝐨𝐨 𝐩𝐢𝐥𝐝𝐢 𝐚𝐥𝐥𝐚 𝐭𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚 𝐥𝐮𝐠𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐣𝐚 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐩ä𝐫𝐚𝐬𝐭 𝐭𝐚𝐡𝐚𝐛 𝐬𝐚𝐦𝐚 𝐚𝐬𝐣𝐚 𝐞𝐞𝐬𝐭 𝐯𝐞𝐞𝐥 𝐫𝐚𝐡𝐚. :))) 𝐒𝐮𝐩𝐞𝐫!

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised