Meie Maa korraldatud valimiste-eelsel ümarlaual tutvustasid Saaremaa tulevikusuundi ja arenguid kohalikud poliitikatipud, kes avalikustasid ka oma erakonna või valimisliidu kandidaadid Saaremaa valla tulevase vallavanema ja volikogu esimehe kohale. Kutsutud kaheksast erakonna ja valimisliidu liidrist osalesid keskustelus Aivar Aru (Keskerakond), Jaanus Tamkivi (Reformierakond), Mikk Tuisk (valimisliit Terve Saaremaa), Mart Maastik (Isamaa), Koit Kelder (Eesti 200) ja Kristjan Moora (EKRE).

Mida negatiivset ja positiivset saab Saaremaa vallas välja tuua?

Aivar Aru (edaspidi A. A.): Olen praeguse olukorraga Saaremaal suhteliselt rahul. Ei saa öelda, et midagi täiesti kriitiliselt käest ära oleks. On neid kohti, millega saab rahul olla, ja neid, mille puhul võib tuhka pähe raputada. Üldine olukord pole halb, võib kokkuvõtlikult öelda. Saaremaal on palju ette näidata ja rasked ajad on üle elatud. Nüüdseks on jõutud niikaugele, et kolmanda põhilaeva tulek Virtsu-Kuivastu liinile on otsustatud, valmistatakse ette hanget ja laevaehitust. Läbi on käidud lennuhanke kadalipp. Tegusaid asju on siin veel, nagu näiteks Aia tänava läbimurre. Ei saa öelda, et koalitsioon on need neli aastat lihtsalt istunud.

Jaanus Tamkivi (J. T.): Võiks rääkida päevapoliitilisest olukorrast. See, mis minu jaoks on Saaremaal kuidagi kinni kiilunud, on meie pandeemiline olukord või koroona teema. Kui vaadata viimase nelja nädala statistikat, siis arengud vaktsineerituse taseme kasvus on umbes 0,3−0,4 protsenti nädalas ehk vaktsineerimise protsess on sisuliselt seisma jäänud. Meil on tulnud stopp peale ja vaktsineeritute osas pole 60 protsenti veel kättegi saadud. Sellest ei piisa ja see teeb mulle muret. Ei taha siin kedagi süüdistada, aga vaktsiinid on olemas, kohad on olemas ja takistusi vaktsineerimiseks pole. Millal me jõuame 70 protsendini? 92 protsendini, nii nagu tõi hiljuti Saaremaal käinud Iiri suursaadik Iirimaa kohta välja? Või siis 97 protsendini nagu Portugalis? Mulle teeb see sügavat muret ja praegune vaktsineerimise tase ei taga edaspidi meie kogukonna normaalset toimimist.

Mikk Tuisk (M. T.): Saaremaa omapära on hea, puhas ja turvaline keskkond. Seda tõestab ka meile antud piirkonna jätkusuutliku ja säästlikkuse auhinna Green Destination tunnustus. Saaremaa on jätkusuutlik nii keskkonna kui majanduse suunal. Muret teevad meie keskmisest väiksemad palgad. Sellega haakub kindlasti kiire interneti teema, mis toob riigitasandi tööd meile lähemale ja aitab kokkuvõttes ka palkasid tõsta. Nii riigi- kui ka erasektoris on palju töökohti, mida saaks tegelikult teha siit. Paljudel on mure, et nad ei saa tulla siia maakohta tööle, kuna pole internetti. See on meil tegelikult halvasti, et kiire internet on olemas keskustes, kuid kaugemal mitte. Otseselt me veel sellele kaasa aidata ei saa, kuid on näha, et on lootust selle probleemi lahendamiseks.

Mart Maastik (M. M): Otseselt ju midagi viga ei ole: meil on suurepärane loodus, turvaline keskkond ja kõik on hästi. Aga mis puudutab valla juhtimist, siis opositsioonis olles ei saa ma rahul olla valla praeguse juhtimissüsteemiga. Struktuuri tuleks kindlasti muuta, bürokraatiat vähendada. Tuleb aru saada, et ametnik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Näiteks projekteerimistingimuste või ehituslubade taotlemisel asi lonkab. Protsessid on väga pikad, seda tuleb muuta. Kala hakkab mädanema peast. Ei saa hakata ükshaaval kedagi süüdistama, sest koalitsioonis on alati mitu partnerit ja ma ei tea, kes seal pidur on. Seda enam, et ka pärast valimisi tuleb moodustada koalitsioon.

Koit Kelder (K. K.): Saaremaad väljastpoolt vaadates tundub ta imeilus ja atraktiivne paik. Miinuseks paistab, nagu oleks see positiivne meile kuidagi juhuslikult kätte sattunud. Saaremaal on jätkuvalt tohtu potentsiaal ja väga hea maine. Seda potentsiaali tuleb oskuslikult ja targalt rakendada, arendada ja valmistuda järgmiseks arenguhüppeks. Mina ja Eesti 200 ei näe praegu julgeid ideid ja ambitsiooni, et saada veel paremaks ja anda heale kuvandile vääriline sisu.

Kristjan Moora (K. M.): Meie näeme olukorda Saaremaal optimistlikult. Tänavuse vallavolikogu või -valitsuse kritiseerimise asemel toon välja mõned murepunktid, mida soovime lahendada. Eelkõige võitleb tänapäeva maailm ressursside pärast ja meie ressursid Saaremaal ei piirdu maismaaga. Koos maakondliku Saaremaa valla moodustamisega on valla seaduslikud õigused ja volitused jäänud paraku sama piiratuks kui olid varem väikestel valdadel, isegi vähenenud. Kehtivate seaduste alusel puudub saarlastel praegu õigus otsustada meie merealadel olevate ressursside kasutamise üle. Neid otsuseid tehakse praegu saarlaste huvidega arvestamata riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Sellise olukorraga me ei lepi. Peame saarlaste ühisomandiks ka meie metsi, turvast, merealasid ja nendel aladel meretuultest võimaliku elektri tootmist.

Oleme seisukohal, et Saaremaa vald peaks esindama saarlaste huve nende ressursside kasutusele võtmisel juba projektide esmase kavandamise faasis, sest need mõjutavad meie elu järgmistel aastasadadel. Konkreetseks näiteks on Saaremaa rannikumeres olevasse Eesti majandusvööndisse kavandatava meretuulepargi planeering. Põliste saarlastena peame me oma merealasid enda omaks ja me ei saa leppida, et selliseid projekte kavandatakse meiega kooskõlastamata. Eeldame, et meretuulepargi projektist peavad saarlased saama oma osa. Lahenduse saavutamiseks tuleb Saaremaa vallal asuda saarlaste huve kaitsma ja esindama nii riigi poliitilisel tasandil kui ka meie rahvusvahelise suhtluse tasandil. Otsuste tegemiseks soovime küsida saarlaste tahet kõigis tähtsamates küsimustes. Sellega tagame, et valla tegevus ja otsused lähtuvad poliitiliselt siduvalt rahva tahtest, mitte ametnike arvamusest.

Aivar Aru. FOTO: Meriliis Metsamäe

Mis on põhilised lubadused, kui võimule saate? Mida lubate?

A. A.: Keskerakonna programm hõlmab väga palju erinevaid teemasid. Põhiline teema on ikkagi ühendused. On see siis lennu-, laevaliiklus või maakonnasisene tasuta transport ja sotsiaaltransport. Need on valla eksisteerimise seisukohalt olulised teemad. Selle eest on Keskerakond seisnud ja seisame edasi. Hariduse valdkond vajab kindlasti väga suurt tähelepanu. Selle valdkonna eelarve moodustab ligi 60% valla eelarvest. Ei saa öelda, et kõik tehtud otsused on olnud kõige õigemad ja õnnestunumad. Ja loomulikult on Keskerakonna puhul olulisel kohal sotsiaalvaldkond. Igaühel võib eelseisvateks valimisteks olla oma programm, kuid lõpptulemus sõltub sellest, kes koalitsiooni moodustavad ja kuidas leitakse ühisosa.

J. T.: Reformierakonna poolt saan kindlasti lubada valla juhtimist kvaliteetselt ja tasemel. Saaremaa jaoks on võtmeküsimus atraktiivne elukeskkond. Selle nimel ka kohaliku omavalitsuse tasandil pingutus käib. Kui sa suudad olla konkurentsis teiste piirkondadega ja seda ka noorte inimeste jaoks, siis on lootust, et noored pered tulevad Saaremaale ja siin läheb elu edasi. Praegu teeb see muret, sest kui me vaatame kuni 7-aastaste laste arvu maakonnas, siis kümneaastane vaade näitab seda, et praegu on 2500 last ja kümne aasta pärast, praeguste trendide jätkudes, 2000. Ehk 500 last vähem. Uskuge mind, see kõik hakkab meile tulevikus väga suurt mõju avaldama.

Siin ongi ainuke pääsetee ligitõmbav elukeskkond. Loomulikku iivet vaadates on igal aastal Saare maakonnas umbes miinus 100 inimest. Me ei suuda seda ilmselt teisiti katta, kui püüda suurendada nende inimeste arvu, kes võiksid Saaremaale elama tulla. Tuua juurde uusi mõtteid, uusi tegevusalasid ja värsket verd. Peame olema konkurentsis kõigi teiste paikadega Eestis ja samamoodi Euroopas, sest maailm on lahti.

M. T.: Valimisliidu poolt meie nimekirja vaadates meeldib mulle, et selle eesotsas on noored ja ambitsioonikad inimesed ning poliitilise põlvkonna vahetuseks on aeg suurepärane. Kogu uue valla ülesehitamisel on suur töö nüüd tehtud, kuid veel suurem töö on veel ees. Meil seisab ees maakoolide eest seismine. Väga lihtne oleks võtta Excel ette ja hakata järjest kinni panema maakoole. Ilmselge on, et palju odavam on viia lapsi kuskile keskustesse kokku, kui see, et laps saab minna oma kodukohas kuskile kooli. Kuid meie seisukoht on see, et niikaua kui lapsevanemad tahavad oma last kodulähedasse kooli viia, peab neil olema ka see võimalus. Ja selle arvelt ei tohi langeda kooli ja hariduse kvaliteet.

Tuhka pähe raputades, et mis on suures vallas valesti tehtud, on kogukondade kaasamine. Seda on tehtud natuke liiga vähe. Siin saab juurde panna kohalikele õigusi juurde andes. Näiteks teede rahade üle otsustamisel võiks kogukonnad saada suurema otsustusõiguse ja ise teha valiku. Ka laiemalt tuleb kohalikku kogukonda rohkem kaasata erinevate seda piirkonda puudutavate otsuste juurde.

Võitleme ka paremate ühenduste eest. Tahaks tagasi tuua vähemalt ühe rahvusvahelise lennuliini. Kahjuks COVID- i tõttu jäi meil Stockholmi liin ära, aga usun, et maailm läheb jälle lahti. Saaremaa väärib rahvusvahelist lennuliini.”

M. M.: Alati, kui kuuled koalitsioonipartnerite lubadusi, tekib küsimus, et miks neid asju pole varem tehtud. Võib-olla ongi selles küsimus, et on valed partnerid olnud. Isamaa erakond lubab taastada Kuressaare linnaõigused. Linn saab eraldi halduskogu, eelarve ja linnapea. Väga oluline on suurendada osavallakogude ja kogukonnakogude otsustusõigust oma piirkonna asjade üle. Praegune koalitsioon pole mitmel korral osavallakogude otsustega arvestanud. Oluline on haldusmenetluste kiirendamine. Projekteerimistingimuste saamine võtab aega poolteist aastat. Üle tuleks vaadata struktuur, et ei oleks topeltjuhtimist. Valla poliitiline juhtimine ei tohiks segada osakonnajuhtide tegevust.

Koolivõrgu küsimuses on oluline, et vähemalt lasteaed-algkool oleks kodu lähedal. Aga kuidas seda teha? Oluline oleks üle vaadata olemasolev koolivõrk. Kui on võimalik, panna mõned koolid ühtse juhtimise alla, see võimaldab õpetajatel roteeruda, anda paremat kvaliteeti. Selleks, et keegi tahaks siia investeerida ja elama tulla, on vaja erinevatesse piirkondadesse korralik lasteaed, kool, rahvamaja ja pood, ka kirik võiks olla. Seda tundsin ise Saaremaale tulles. Et oleks töö, kiire internet ja korralikud teed. Kõik ei pea koonduma Kuressaarde, igas piirkonnas peaks olema süda, kas või endistes vallakeskustes, ja samad võimalused.

Endistest gümnaasiumidest tehti põhikoolid, kõrvale tehti riigigümnaasium. Lõviosa viimase nelja aasta rahast on läinud koolimajade ja lasteaedade ehitamisse. Ja ma ei räägi, kui palju on üle kulutatud.

K. K.: Lubame eesmärgistatud ja vastutustundlikku poliitilist juhtimist kogukondade osalusel. Vaja on sõnastada valla teenused ja tegevused ülesannete ning eesmärkidena. Mida vald teeb ja pakub, kuidas need on inimestele kättesaadavad, mismoodi peaks need olema korraldatud. Väga lihtne on määratleda, kes konkreetse ülesande täitmise eest aru annab ja vastutab ehk poliitilist vastutust kannab. Liikumine praeguselt valdkondlikult poliitiliselt juhtimiselt ülesandepõhisele juhtimisele on üks meie lubadustest.

K. M.: Meie eesmärk on, et Saaremaa areneks lastega peredele sobiva, loodussõbraliku ja elamisväärse maakonnana. Eesmärkide saavutamiseks peame arvestama tulubaasiga. Kust me saame valla toimimiseks raha? Täiendavate võimaluste loomiseks tuleb kohalikul omavalitsusel pingutada. Võimaliku koalitsiooni moodustamiseks soovime kõigi osapooltega läbi rääkida ja vormistada meie ühised eesmärgid hästi toimivaks koalitsioonilepinguks ja arengukavaks.

Eelnevalt ma juba viitasin meretuulepargile, mida kavandatakse Saaremaa rannikumeres olevasse Eesti majandusvööndisse ilma Saaremaa valla vajadustega arvestamata. Kavatseme võidelda, et me saarlastena ei jääks ilma meie rannikumeres ja majandusvööndis tuuleenergiast toodetavast elektrist ja selle megaprojektiga teenitavast tulust. Seda tuuleparki hakati kavandama viis aastat tagasi ja juba siis olid selle projekti põhiliseks potentsiaalseteks investoriteks näiteks Norra kohalikud omavalitsused, kes ei looda vaid oma riigilt maksude kaudu laekuvale tulule, vaid investeerivad ja teenivad tulu ka mujalt. Saaremaa vallas on need võimalused seni kasutamata. Kaasnevalt oleks Saaremaal võimalik tuulest saadavast energiast toota ka vesinikku, mida saab varundada ja edasi müüa või kasutada kohalikus elektrijaamas kütusena siis, kui tuul vaikib.

Täiendavate investeeringute Saaremaale saamiseks ja kaasnevalt ka valla eelarvesse võimalike laekumiste suurendamiseks peame mõistma ja kokku leppima, mis on Saaremaa roll Eestis tervikuna. EKRE soovib arendada Saaremaad Eesti riigile strateegiliselt olulise tagalapiirkonnana. Arvestame, et riik on varem juba teinud Saaremaale mitmeid seda eesmärki toetavaid investeeringuid alates süvasadamast ja päästekopteri angaarist Kuressaare lennuväljal, kuid kõik senised investeeringud on jäänud poolikuks ja pole kandnud loodetud vilja. Peamegi kokku leppima, milliseid investeeringuid me vajame, mis looksid Saaremaale täiendavaid töökohti, annaksid vallale tulu ja inimestele võimalust siin elada ja oma peredele leiba teenida.

Jaanus Tamkivi. FOTO: Meriliis Metsamäe

Inimesed tihtilugu ei tea, kelle poole vallas oma murega pöörduda, et abi saada. Kas vallavalitsus on ülepaisutatud, dubleeriv?

A. A.: Aus vastus, et mingil määral kindlasti. Pead ühele helistama, teisele, kolmandale, neljandale jne. Kui küsida, miks pole nelja aasta jooksul suudetud midagi muuta, siis palju asju on uues vallas tehtud katse ja eksituse meetodil. Uuel koalitsioonil on neid asju võimalik teisiti teha ja kui Keskerakond osutub valituks, siis meil on selles osas mõtted olemas.

J. T.: Eks liigne bürokraatia ajab kõikidel harja punaseks, kuid mingis vaates on see ka vajalik. Esimene number pärast valdade ühinemist vallaametnike osas oli 237, praegu on see 166. Tähendab, neid liigutamisi on toimunud ja protsess on läinud ilma suurema kisa ja kärata õiges suunas. Ilmselt suures struktuuris on võimalusi veel ja nagu igas ettevõttes, nii ka vallas peab juhtimine olema lihtne, efektiivne ja selge. Aga see on pikemaajalisem protsess ja seda ühe ropsuga ei tee. Mis puudutab õigete inimeste leidmist oma murede lahendamiseks, siis on olemas valla üldmeil ja telefon, millele sekretär vastab ja aitab probleemile lahendust leida.

M. T.: Meil on praegu vallavalitsuse struktuuris 166, 5 ametikohta ja stabiilselt on täitmata 10- 12 ametikohta. Kui öeldakse, et meil on menetlusajad liiga pikad projekteerimistingimuste või ehituslubade saamisel, siis me otsime paaniliselt taga arhitekte. Pole! vallavalitsuse struktuur on kogu aeg muutunud ja näen, et siin annab veel õhemaks kärpida, kuid ei tohi langeda teenuse kvaliteet, vaid vastupidi, see peab tõusma. Kogu valla struktuuris on ca 1550 inimest.

Mis puudutab valla pakutavate teenuste kättesaadavust, siis täna inimene ei pea enam vallahoonesse tulema, kõik on internetis olemas. Anna oma taotlus sisse, saada see valla meilile ja see jõuab õige inimeseni. Ainus probleem on, et need menetlusajad kipuvad minema liiga pikaks. Kohati on see ametniku suhtumise taga ja kogu kaadrit on vaja selles osas kindlasti koolitada. Vald on suur ja 4 aastat noor ja need asjad loksuvad paika.
Eelmised vallad olid enam kui 25 aastat tegutsenud ja selle ajaga protsessid tööle saanud. Meie aga räägime neljast aastast, kus ühinesid 13 täiesti erineva iseloomuga omavalitsust ehk siis 13 täiesti erinevat mentaliteeti.

M. M.: Pole võimalik, et ma ettevõtjana peaksin mõtlema, et neli aastat ma loksutan ja mõtlen, et äkki hakkab midagi muutuma, enne suren välja ja lähen pankrotti. Kui mina oleksin vallavanem, ei oleks selleks vaja nelja aastat. Arvan, et aasta jooksul saaks struktuuri täiesti korralikult tööle. Asi võib olla ka selles, et ei ole kogenud inimesi, ehkki ametnikud on siiski küllaltki pädevad. Kuid meil on topeltstruktuur. On olemas poliitiline juhtimine ehk abivallavanemad, kes mitte just kõik pole kõige teravamad pliiatsid, ja siis on ametnikest juhid ehk osakonnajuhid. Näiteks sotsiaalvaldkond – oli kaks kõva kivi, üks oli poliitiline ja teine osakonna juht ja lõpuks läksid mõlemad minema. On vaja läbi mõelda, kuidas poliitiline juhtimine tavajuhtimist ei segaks.

K. K.: Kärpimine ei saa olla eesmärk omaette. Kärpimine on põhjendatud, kui on vaja vabastada vahendeid teisteks tegevusteks või on selge, et tegelikult ei ole tööd nii palju ja inimesed on jõude. Nõustun, et vald on praegu kodaniku jaoks väga keeruline. Õnnelikud on need, kes teavad inimest, kelle poole pöörduda. Muutuma peab mõtteviis, kuidas vallaelu korraldatakse. Valla teenuste ja tegevuste korraldamisel tuleb rakendada teenusedisaini põhimõtteid, mis tagavad kasutajast lähtuvate loovate ja innovaatiliste lahenduste sünni.

K. M.: Valla struktuuri ja töökorraldust tuleb korrastada. Sama oluline on tagada töörahu, lahendada valla juhtimise poliitilisel tasandil tekkivad erimeelsused võimalikult kiirelt ja valutult. On oluline, et ametnikud ja töötajad vastutaksid oma töö tulemuste eest. Omavalitsus peab teenima kohaliku rahva huve. Kurb, kui vald teenib vaid mõne koalitsioonis oleva erakonna huve ja opositsiooni mõistlikud ettepanekud jäävad kaasamata. Meie eesmärk on luua pärast valimisi võimalikult laiapõhjaline koalitsioon.

Mikk Tuisk. FOTO: Meriliis Metsamäe

Millise ühiskondliku või kultuurilise objekti rajamine maakonnas oleks kõige hädavajalikum?

A. A.: Keskerakonnale on kõige hingelähedasem Saaremaa Muuseum. Ei ole saladus, et muuseum on arenguteel. Ajalooline loss on ümber projekteeritud ja esimesed otsused rahastamiseks on tulnud. See on suur muutus Saaremaa turismivaldkonnas. Areng on kestnud viimased 20−30 aastat. Alates vallikraavide puhastamisest, müüride korrastamisest ja nüüd on jõutud sisu juurde. See on kõige käegakatsutavam projekt, mis ei realiseeru paari aastaga, vaid võib-olla 5−10 aastaga.

Palju on räägitud ka konverentsi- või muusikakeskusest. Tänuväärne, et see idee on tulnud kodanikualgatusena ja reeglina viib see tulemuseni. Meil on näide olemas Saaremaalt pärit ettevõtja Meelis Kubitsa näol, kelle korraldatud rahvaaktsiooni „1000 eestlast Peterburis“ tulemusena tekkis Torgu vanasse vallamajja Carl Bulla muuseum. Lõpuks peame oma arengutes jõudma ka väikeste maakultuurimajadeni, millest paljud vajavad põhjalikku renoveerimist. Kõik on aja ja raha küsimus.

J. T.: Valla kultuuritaristu on põhimõtteliselt olemas. Põhiküsimus on kaasajastamine ja uuendamine. Otseselt betooni juurde vaja ei oleks. Mis puudutab uut suurt kultuurikeskust, siis kavandatav Kahni keskus võiks olla multifunktsionaalne. Kuid see on kindlasti tulevikuprojekt ja Reformierakonna programmis on selle kohta ka laused olemas. Ideed me toetame, kuid vald ei saa siin pearaskuse kandja olla. Kui see rajatakse kodanikualgatuse või projektitoetusega, siis vald võiks olla kindlasti kaasas.

Kuressaares on kerkinud spordivaldkonnas probleemiks, et saalipindadest on suur defitsiit ja neid otsitakse tikutulega taga. Riigigümnaasium tuli küll juurde, aga seal sisesportimisvõimalusi pole. Minu meelest selles mõttes poolik projekt. Jalgpallihall, riigi toetusega,  saab varsti reaalsuseks ja siis oleks üks sisesaal jälle olemas. Aga see ei lahenda veel probleemi. Statistika, et meie lapsed kolmandiku osas on ülekaalulised, näitab, et liikumiskultuuri on rohkem vaja ja see on kogukonnale hädavajalik. Suureks abiks oleks, et kõik soovijad saaksid ka sügisel ja talvel siseruume sportimiseks kasutada.

M. T.: Kontserdisaal võiks ja peaks tulema, kas 500- kuni 2000-kohaline. Ei maksa ära unustada, et meil on palju olemasolevat kinnisvara, mis vajaks järeleaitamist. Orissaare rahvamaja ja Sandla rahvamaja vajaksid suurt investeeringut kordategemiseks. Õnneks enamik valla rahvamajasid on enam-vähem korras. Kordategemist vajaks Kuressaare staadion. Väga paljud üritused jäävad siia tulemata, sest puudub infrastrukuur. Rajakate, muru ja spordiväljakud on kõik ideaalne, kuid puuduvad näiteks riietusruumid, olmeruumid, katusealune, korralikud tribüünid. See tuleks ära teha.

M. M.: Kõigepealt peab üle vaatama olemasolevad rahvamajad ja sporditaristu. Peame mõtlema ka väiksemate piirkondade peale, kus puuduvad üldse staadionid. Oleks vaja kunstjääväljakut, et tagada lastele vähemalt üks talispordiala. Volikogus oli vaidlus lumekahuri üle ja siis tegin ettepanku, et keskenduks kunstjääväljakule, sest lumekahur töötab ainult miinuskraadidega. Meie pehmes kliimas poleks see investeering väga tark olnud, sest ühtegi grammi kunstlund poleks saanud toota. Jääväljak peaks tulema Kuressaarde.

Saaremaale tuleks teha korralik hooldekodu. See, mis on praegu Saaremaa Valsis, on kombinaat. Sa ei pea sinna minema surema. Arenenud riikides on hooldekodud looduskaunis kohas ja eakatele on loodud inimväärsed tingimused. Ei pea olema nii, et sind viiakse kombinaati, kus on meetrilaiused koridorid ja pole väljas kuskil käia. See on piinlik, mis Kuressaares on. Hooldekodu oleks vaja. Taristu on meil Sõmeral olemas

K. K.: Ei sooviks ühte objekti, mida juurde vaja, eraldi esile tõsta. Kindlasti on vaja leida rakendus objektidele, mis on olemas kohtades, kus need on kasutuseta ja puudu on objekte kohtades, kus oleks kasutajaid. Võistlev objektide pingeritta seadmine ei muuda suurt pilti. Hädavajalik on hoopiski investeerida inimkapitali. Peame väärtustama treenereid, õpetajaid, kultuuritöötajaid, kes iga päev, sõltumata füüsilisest taristust, panustavad meie laste huviharidusse ja sportimisse – vaimsesse ja füüsilisse tervisesse. Kultuuri ja spordi tegemise harjumuse tekkimiseks pole vaja ainult saale ja platse, vaid just eestvedajaid. Vale on eeldada, et seda tööd peab tegema missioonitundest.

K. M.: Rõhutan esmalt meile ühiskondlikult ja majanduslikult vajalike objektide olulisust, mis tagavad rahvale teenistuse ja toimetuleku. Alles siis tekivad vallal võimalused ka kultuuriliste objektide rajamiseks. Juba vanas Roomas teati, et rahvale tuleb pakkuda nii leiba kui vaatemänge, aga võitlus ressursside pärast on esmatähtis. Kordan siinkohal vajadust tagada saarte autonoomne energiavarustus. Saaremaale tuleks rajada üks tootmisjaam, mis oleks võimeline tagama meie elektrivarustuse ka siis, kui mandrilt tulev elektrivarustus peaks katkema või on katkendlik. See jaam võimaldaks võrku lülitatuna töös hoida ka meil juba olemasolevad päikese-, tuuleenergia- ja kombijaamad. Ilma põhivõrgu jaamata ei toimi ka ülejäänud võrk. Võrdlusena on näiteks Gotlandil olemas generaatorid, mis suudavad saare energiavarustatuse tagada ka siis, kui mandriga loodud elektriühendus katkeb. Me ei ole kehvemad. Rajatavast meretuulepargist saadavat energiat kasutades suudaksime toota ja varuda näiteks vesinikku, mis sobib tuulevaikse ilmaga kohaliku jõujaama toiteks.

Mart Maastik. FOTO: Meriliis Metsamäe

Kuidas me peaksime koroonateemaga edasi minema?

A. A.: Mina ei ole meedik, seega ka pädev ütlema, mis on õige, mis vale. Kindlasti oli poolteist aastat tagasi olukord tänasega võrreldes hoopis teine. Meil on nooremate seas küll vähe vaktsineerituid, kuid tänane statistika, mis kriisikomisjoni laekus, näitas, et tegelikult 50+ kuni 80+ vanusegrupis on meil olukord isegi suurepärane − vaktsineeritute osakaal on 73−84%. Selge, et aspekte, kuidas teemat käsitleda, on palju. Hea kolleeg Mart Maastik volikogust võttis hiljuti Postimehes sõna ettepanekuga lõpetada piirangud. Ma olen nõus, tasub kaaluda. Aga neid otsuseid saab teha ikkagi vabariigi valitsus koostöös teadusnõukojaga. Nemad teavad, meie oletame. See on tõesti kurb, et koroona on meile nii pikalt jäänud ja et häid lahendusi veel ei olegi. Jällegi tuleb meenutada dr Popovi sõnu, kes esimesel koroonakevadel Saaremaad külastades ütles kriisikomisjonis, et see viirus on tulnud selleks, et jääda ja me peame õppima sellega elama. Küsimus ongi, kas me oleme õppinud või on meil veel midagi õppida. Saarlastest on 60% vaktsineeritud, aga on ju teada, et suur osa saarlastest on haiguse läbi põdenud, mistõttu ei kiirustatagi vaktsiinidoosi saama. Teadusnõukoja ja valitsuse tasandil läbipõdenutest ei räägita ja see on pisut arusaamatu. Kui arvestada vaktsineeritute protsent ja läbipõdenute protsent kokku, on olukord Saaremaal ehk väga hea.

J. T.: Ka mina pole meditsiini õppinud, aga vaadates numbreid, siis mulle tundub, et me jääme nende piirangutega veel päris pikaks ajaks. Mind ikkagi paneb imestama, kuidas teistes väikeriikides, näiteks Iirimaal, on 92% ja Portugalis lausa 97% elanikkonnast vaktsineeritud. Millest need numbrid nii erinevad, on raske mõista. Sundvaktsineerimine teemana ei tule kõne alla, see ei sobi demokraatlikku ühiskonda mitte mingil juhul.

M. T.: Olen samuti seda meelt, et koroonaviirusega seonduv on teadusnõukoja teema. Kindlasti annaks mingid piirangud üle vaadata, samas teeb murelikuks, et vaktsineeritute protsent on jäänud toppama. Saame aru, et hoides mingeid piiranguid, survestab riik kaitsesüstima. Paljud vaktsineerivad selleks, et saaks välismaale sõita. See tähendab, et neid ei huvita ühiskondlik mõõde. Seetõttu ma pigem ei ruttaks kõiki piiranguid maha võtma ja teeksin üleskutse minna vaktsineerima. Vaktsiin töötab ja vaid selle abil on võimalik normaalsusesse pöörduda.

M. M.: See, et valitsus poolteist aastat tagasi riigi lukku pani, oli väga õige – me ei teadnud siis viirusest veel mitte midagi. Praegu on olukord selline, et ehkki keegi täpselt ei tea, kuidas, kaua ja kui ohutu see vaktsiin on, ta toimib ja on kõigile kättesaadav. Need, kes tahavad, saavad end vaktsineerida, kes ei taha, neid sundida ei saa. Kõige olulisem on aga see, mis on meie eesmärk. Kas kõrgem protsent või see, et meil oleks vähem viirust ja inimesed ei haigestuks ega sureks. Ja ainus oluline aspekt on see, et meditsiinile ei tekiks ülekoormust. Maskikandmine on näiline, tunnistagem, et keegi ei kanna neid ühekordseid maske vaid korra, ikka korduvalt, narmendamiseni.

Mina pooldan piirangute ja segregatsiooni lõpetamist, kuna see ei ole jätkusuutlik. Me peame selle viirusega koos elama. Ehk teisisõnu, kõik on rangelt vabatahtlik ja pole vaja mingit hüpoteetilist protsenti taga ajada.

K. K.: „Tänu“ koroonale võtsime kasutusele digilahendused, kuigi need lahendused olid juba enne olemas. Miks alles nüüd? Ehk on meil võimalus astuda veel mõni samm? Mina usun, et on. Praegu on tähtis, kuidas me kodanike, ettevõtjate ja omavalitsusena suudame kohaneda ning kui tugevana sellest olukorrast väljume. Arvan, et Saaremaa vallal on võimalik vinti kõvasti rohkem peale keerata ja võtta tehnoloogilisest arengust enam, kui seni on tehtud.

K. M.: Eelolevad valimistulemused sõltuvad esmakordselt sellest, kuidas suhtutakse vaktsineerimisse. Sellist asja pole valimistel varem olnud. Loomulikult toetame ka meie, et vaktsineerimine on rangelt vabatahtlik. Poliitiliselt tuleb see taandada otsustesse, mis on juba tehtud. Isikud, keda me valime, peavad olema kriisiolukorras võimelised koos poliitiliste otsustega võtma ka vastutust. Me pole sündinud targaks, targaks saame alles tagantjärele.

Kuna tegemist on eksperimentaalsete vaktsiinidega, mille sisu ja pikaajalist mõju mitte keegi ei tea, siis näiteks Soome otsustas vaktsineerimisi alustades eraldada riigieelarvest 30 mln eurot võimalike vaktsiinikahjustuste mõjude hüvitamiseks. See tähendab, et riik on võtnud väga selge vastutuse oma kodanike ees. Eestis seda tehtud pole. Kunagi saame ehk teada lepingute sisu, mille alusel meile vaktsiine tarniti. Soome tunnistas, et vaktsiinitootjad ühegi järelmõju eest vastutust ei kanna. Juhul, kui meie valitsus ja ametiasutused seavad piiranguid ja sunnivad vaktsineerima, peab selliste otsustega kaasnema ka vastutus võimalike järelmõjude ilmnemisel. Praktikas võime siiski loota, et koroonapiirangud kõrvaldatakse peatselt. Rahvusvahelisel tasandil on selleks mitmeid märke: Suurbritannia otsustas loobuda koroonapasside nõudest, Taani on maskide nõudest loobunud, Soome peaminister ennustas oma Twitteri postituses, et koroonapiirangud kõrvaldatakse lähema 2−3 nädala jooksul. Meil tehakse otsuseid paraku suure viivitusega.

Koit Kelder. FOTO: Meriliis Metsamäe

Kes on teie erakonna või valimisliidu kandidaat vallavanema ja volikogu esimehe kohale?

A. A.: Vallavanemakandidaat Keskerakonnast olen mina. Volikogusse peab kõigepealt pääsema, edasi selgub, kuidas asjad hakkavad kulgema. Kindlat kandidaati volikogu esimehe kohale Keskerakonnal praegu ei ole.

J. T.: Eks me oleme kõik optimistid, kuid nii suured optimistid me ei ole, et arvata, et üks erakond saab volikogus absoluutse enamuse ja kaks tippkohta. Piisab esialgu ühest nimest. Mind on erakonnas valitud esinumbriks ja olen sellega nõus olnud. Olenevalt sellest olen siis üks kahest, kui valimistulemused seda võimaldavad. Kahte nime ei ole kindlasti vaja välja ütelda, sest neid ei ole võimalik kasutada.

M. T.: Mina olen noorpoliitik ja julgen nimed ka välja öelda. Vallavanemakandidaat olen mina. Volikogu esimehe kandidaate on kolm: Kristiina Maripuu, Marili Niits või Madis Kallas.

M. M.: Järgmine vallavanem olen mina. Volikogu esimehe koht selgub koalitsiooniläbirääkimistel. Kas volikogu esimeheks saab siis Kristiina, Madis või Jaanus või… Ma ei tea. Või hoopis Koit või Kristjan…

K. K.: Naljana võib öelda, et meil on selline nimekiri, et keegi parasjagu tööd ei otsi. Kõigil on piisavalt rakendust ja panustame Saaremaa ellu täna ning pärast valimisi, sõltumata valimistulemustest. Eesti 200 nimekirja esinumber olen mina. Ma väga loodan, et valimistulemused toovad üllatuse ja esile kerkib mõni naisterahvas, kes lööb platsi puhtaks ja küsib endale kohta, mida vanad mehed praegu siin jagavad.

K. M.: EKRE esitas mind vallavanemakandidaadiks. Ma ei ole erakonna liige, selline pakkumine rõhutab EKRE koostöövalmidust. Tegin muutuse oma elus ja tulin tegevteenistusest ära. Erakondadeülene koostöö meeldis mulle juba sõjaväelasena, tulevane vallavanem peakski suutma korraldada erakondadeülest koostööd. Meie volikogu esimehe kandidaatidena võib nimetada erakonna Saaremaa piirkonna esimeest Daniel Mereäärt, meil on ka volikogu esimehe kogemustega Urmas Lehtsalu.

Kristjan Moora. FOTO: Meriliis Metsamäe

Kellega olete valmis koalitsiooni moodustama ja n-ö ühte heitma? Kelle välistate?

A. A.: Koostööd on kõigiga võimalik teha. Poliitika on kompromisside, läbirääkimiste ja üksteise mõistmise kunst. Kui need omadused on inimestel olemas, pole koostöö kellegagi võimatu. Vaidlustes ju tõde selgubki.

J. T.: Need valimised on mul 14-ndad ja elu on õpetanud, et enne valimistulemusi koalitsioone ei moodustata. See tähendab, et valijad otsustavad, kellele nad oma usalduse annavad ja pärast seda pead olema võimeline koalitsioonis kokku leppima – kui sa seda ei suuda, siis jääd kõrvale. Ei eelista kedagi, ei välista kedagi, küllap valimistulemused näitavad, millised need võimalikud koalitsioonid olla saavad ja siis tuleb tööga edasi minna.

M. T.: Kõigis nimekirjades on ju tugevaid isiksusi ning häid inimesi, kellega meie vaated ühtivad. Ma usun, et välistamist ei tule kellegi, ka meie poolt mitte. Ootame tulemused ära ja vaatame, mis matemaatika meile räägib. Aga kindlasti on meil oma põhimõtted, millest me ei tagane. Nimekirjades on palju selliseid inimesi, kes töötavad mitte erakonna, vaid parema Saaremaa nimel. Kohalike omavalitsuste valimistel tulekski minu arvates seda silmas pidada. Ehk anda oma hääl mitte erakonnale, vaid isikule, kes ajab Saaremaa asja.

M. M.: Kui valija on praeguse elukorraldusega rahul, siis toetatakse praegust koalitsiooni. Aga loodan siiski, et valija on valmis muutusteks ja leiab samuti, et nii mõndagi võiks olla teisiti, paremini. Teisisõnu − annab hääle neile, kellel pole olnud veel võimalust ennast tõestada. Selge on see, et koalitsioon tuleb moodustada kellegagi praegustest koalitsioonipartneritest. Ja individuaalselt on ju tegemist väga toredate inimestega, aga miskipärast ei tule kõik alati nii välja, nagu planeeritud on. Meil on kindlasti eelistusi, aga usun, et kõigiga saab läbi rääkida. Nimesid ma välja ütlema ei hakka.

K. K.: Kuna KOV-i seadus võimaldab natuke omi reegleid kehtestada, siis Saaremaa võiks olla üks eriline koht, kus, sõltumata sellest, kes koalitsiooni moodustavad, rakendatakse volikogus proportsionaalsuse põhimõtet. Teadlikult võiks kõikide erakondade liikmed kaasata volikogu juhtimisse. Kui volikogu tasandil ei suudeta koostööd teha, ka ebamugavat koostööd, siis kõlavad kõik jutud kogukondade kaasamisest õõnsalt ja tühiselt. Et kui koalitsiooninõukogu musta kardina taga midagi heaks kiidetakse, oleks see lihtsalt ilus ja vääriks aplausi, mitte ei tekita küsimusi ja silmapööritamist.

K. M.: Võimalikest koalitsioonipartneritest hindan tugevamateks kandidaatideks neid, kes on hinnatud ja valitud inimesed ka oma osavallas ja kogukonnas. Valijatel soovitan arvestada, et samad isikud, kes kandideerivad Saaremaa vallavolikogusse, saavad meie esindajateks ka oma elukohajärgses osavallakogus. Ka osavallakogudes tehtavad otsused on olulised.

Miks peaks valija oma hääle andma teile?

A. A.: Võtame valimisi kui palgapäeva. Mina kui keskerakondlane olen olnud volikogu liikmena ja aseesimehena valla juhtimise juures. Nendel valimistel selgub tõde, kas meid on märgatud, kas oleme teinud seda, mida valijad on oodanud. Selgub, kas saame tulevikumandaadi või mitte. Usun, et inimesed valivad isikut ja temaga seotud poliitilist tausta. Seisame eelkõige ikka kõik Saaremaa parema tuleviku eest. Võimalus olulistes küsimustes kaasa rääkida on puhas õnn, kui valija seda soovib. Valija on tark ja teeb oma otsuse ise.

J. T.: Meie nimekirjal on omavalitsuse juhtimise kogemust ja teadmisi. Valija valik on aga loomulikult tema sisetunde asi. Reformierakonna slogan nendel valimistel on „Paremini hoitud Eesti” ja kui valijad meie nimekirja toetavad, siis luban, et selle poole me ka liigume, et Saaremaa saaks paremini hoitud ja oleks kenam ning parem paik elamiseks.

M. T.: Valimisliit „Terve Saaremaa” lubab ausat ja läbipaistvat vallavalitsemist. Meie nimekirjas on nii noori kui kogenud poliitikuid, aga ma tahaksin rõhutada, et minu hinnangul on praegu hea aeg valida uusi nägusid, kellel on värskeid mõtteid ja ideid, kuidas edasi minna. Meil on ka piisav kogemus. Valijale ütleksin, et hääletage südame ja selle järgi, mis mulje on inimene jätnud. Poliitiline erakond on üks asi, aga meie ajame kohalikul tasandil kohalikku asja.

M. M.: Need valijad, kes näevad, et on võimalik ka teisiti kui tänaseni ja kes usuvad muutustesse, annavad oma hääle meile. Meil on palju uusi säravate silmadega inimesi, kes jagavad elukogemust ning kompetentsi. Oleme aasta koos käinud ja koostanud programmi, mis sobiks sisuliselt valla arengukavaks. Kes arvavad, et uus võib saada parem, võivad valida mind.

K. K.: Vastus küsimusele on: sellepärast, et ainult meie toome muutusi.

K. M.: EKRE hüüdlause Saaremaal on „Saarlased on Eesti iseseisvaim põlisrahvas”. Luban teenida saarlaste huve ning tähtsamate otsuste ettevalmistamisel küsime alati rahva tahet. Saarlaste huve tuleb meil kaitsta ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ja ma olen selleks valmis. EKRE on selleks valmis.

Varasematel kohalike omavalitsuste valimistel polnud harvad juhtumid, kui valijaid osteti ära viieka, kümneka või pooliku eest. Samuti lasi mõni kandidaat valijaid bussiga valimisjaoskonda enda poolt hääletama sõidutada. Kuidas teil on valimisnänni ja meeleheaga? Kas raha on valmis pandud ja joogid ostetud?

A. A.: Tegelikult ma arvan, et poliitiline kultuur on sedavõrd arenenud, et inimesed saavad ilma selletagi aru, keda nad valivad ja miks nad valivad.

J. T.: Usun, et see meelehea teema on ilmselt jäänud aastakümnete taha. Ma ei tahaks küll uskuda, et keegi tänapäeval üritaks raha eest hääli osta.

M. T.: Ma usun, et pastakas ja helkur on kõigil olemas, aga kui kellelegi hääle eest raha pakutakse, siis on see kriminaalkorras karistatav. Meie hulgas selliste inimese jaoks kindlasti kohta ei ole.

M. M.: Mul küll on nänn siin praegu kaasas, valimisliidu programm. Ja meil on Isamaa moos, millega moosida. Hea kombe kohaselt ei lähe ju inimesele külla tühjade kätega.

K. K.: Juhul, kui see vastab tõele, siis on see kinnitus, et Saaremaa vajab muutust. Loodan, et need on viimased valimised, kus teiste erakondade ja valimisliitude valimisnänn ning programm omavahel vastuollu lähevad. Et me ei peaks enam logodega õhupalle tänavalt ega loodusest üles korjama. Et tulevikus käiks mõte ja tegu ikka ühte jalga.

K. M.: EKRE kandidaatide näopiltidega reklaamplakateid on Saaremaal avalikus ruumis vähe, need, mis üles pannakse, on kõik tellitud ja kinni makstud valimisnimekirjas olijate endi poolt. Erakond finantseerib valimiste reklaamlehe trükkimise ja levitamise, mõned erakonna logoga pastakad ja flaierid. Valimisreklaamiga jopesid oleme tellinud ja need tuleb meil endil välja osta.

Lõpetuseks kõigile paar sõna, mida tahate valijale veel öelda varasemale lisaks.

A. A.: Kuidas ma nüüd kokku võtakski selle pika vestluse veidi lõbusamas toonis: paremini hoitud terve Saaremaa isamaaliste muutuste tuules õige käiguga edasi! Hea valija – tee õige käik, vali Keskerakond!

J. T.: Tahan öelda: tulge kõik valima! See on üks võimalus kohalikus elus kaasa rääkida. Kõik nimekirjad on tugevad. On, kelle hulgast valikut teha.

M. T.: Kuna valimisprotsent on olnud suurem vanema elanikkonna hulgas, siis kutsuksin omalt poolt rohkem noori valima. Tulge kindlasti!

M. M.: Muidugi, tulge valima! Ja kui valimas ei käi, ära kiru. Kiputakse arvama, et niikuinii midagi ei muutu ja küsitakse, mis ma selle eest saan. Saadki parema tuleviku!

K. K.: Saaremaa vajab muutust. Muutust mõtlemises ja tegutsemise sihtides. Me peame võtma eesmärgiks sellise saare ehitamise, kus inimestel on kõikjal hea elada. Me tahame, et Saaremaa oleks nutikas ning iga inimese vajadustest lähtuvad personaalsed teenused oleksid olemas just seal, kus neid vajatakse. Loomulikult, tulge valima! Tulge ja valige Saaremaale tugev volikogu. Valige inimene, keda soovite end seal esindama.

K. M.: Kutsume kõiki valima. Koalitsiooni moodustamine Saaremaal 51/49% vastasseisuga ei ole eesmärk, mille nimel tasub tegutseda. Kes iganes meist valimised võidab – kutsun üles moodustama laiemat koalitsiooni ja tegema võimalikult konsensuslikku koostööd meie kõigi ühistes huvides.

guest
17 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Geipoeg
Geipoeg
16 days ago

Maastik paugutab, et on järgmine vallavanem. Kas jook peas ei olnud piisavalt lahtunud?

Vahur
Vahur
16 days ago

Äi usu, et mingit üksmeelt tuleb. Nende va reffide, sotside ning kesikutega äi saa ju mette kunagi üksmeeles ning rahus elada, ikka hakkavad need tüli kiskuma.

Pahur
Pahur
16 days ago

Ainuüksi mõte poliitikute “üksmeelest” tekitab ohutunde.

Arusaamatuks jäi
Arusaamatuks jäi
15 days ago

kust siis ikkagi suitsud ja kilud kätte saab?

Jaanis
Jaanis
15 days ago

Ehk toob need seegi kord sm. Muhhin kohale.

Andres
Andres
15 days ago

Palun lehelugejana Meie Maalt selgitust, kas täna avaldatud tekst on ajakirjandus või sisuturundus?

TERE, LUGUPEETAVAD!
Meie Maa kutsub lähenevate valimiste eel, 27. septembril kokku
valimisdebati kõigi nimekirjade esinumbrite või nimekirja/erakonna
määratud esindajatega. Valmistame ette küsimused, millele saavad
kõik osalejad vastata ja elava arutelu käigus on võimalus ka
üksteiselt küsida või repliike lisada. Vestlust viivad läbi Sirli
Tooming ja Oliver Rand.
Debatil kõneldu põhjal on kavas kirjutada ülevaatlik reportaaž, mis
on kavas avaldada 1. oktoobril 2021 ehk piisavalt enne valimisnädalat.
Artikkel tuleb 2 kuni 3 lehekülge ja maksab vastavalt kas 250 või 340
(lisandub käibemaks) eurot nimekirja/partei kohta. Vormistus on sarnane
„Meie Maa aasta tegu“ formaadile, juurde osalejate fotod.
Usume, et see saab olema huvitav ja oluline lugemine kõigile Meie Maa
lugejatele ja aitab langetada otsust, keda Saaremaa valda järgmiseks
neljaks aastaks juhtima valida.
Palume hiljemalt 20. septembriks teada anda allakirjutanu
meiliaadressile, kes tuleb teie ideid esindama ja kellele väljastame
arve.
Samuti pakume alates käesoleva nädala reedest võimalust igal
valimisnimekirjal oma programmi ja peamisi teese tutvustada Meie Maa
arvamusküljel, tekstimaht max 7500 tähemärki koos tühikutega.
Meie Maa ilmub igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel ning
arvamusartikli hinnad (lisandub käibemaks) on muutuvad vastavalt
avaldamisnädalale:
Nädal 36 300
37 320
38 340

Gmail – Fwd: KOV valimised 2021 Meie Maas 14.09.2021
39 360
40 380
41 400
Broneerimisel kehtib reegel, kes ees see mees! Registreerumine
sirli@meiemaa.ee .
Lugupidamisega
Priit Rauniste
Meie Maa
5033931

valija
valija
15 days ago

Tasuvaid erialaseid töökohti pole ning kõik valla meepoti kallale ei mahu, mida pakute noortele, haritud kodanikele.
Kuidas edeneb Ida Niidus Lehe tänavale planeeritud Noorte- ja laste vabaaja pargi ehitus. Aastaid tagasi olid suured talgud, isegi pink ja kiik paigaldati aga nüüd koht uuesti võsas ja parmude päralt. Kas ainult kesklinn on ainuke asi, millega tegeleda, kuigi isegi sellega hakkama ei saada, mis sellest, et nina all ja laguneb.

Hauga Mati
Hauga Mati
15 days ago

Parmude peale peabki mõtlema, meile oleks vaja ka supikooki ja vabaajaveetmis kohti rohkem.

Oh jah
Oh jah
15 days ago

Reformid võiks oma vaktsineerimise jutu juba ära lõpetada. Iga ühe oma valik kas teha või mitte. See idiootne survestamine nende poolt on nii eemale tõukav,et jube.

Andres Sepp
Andres Sepp
15 days ago

Lehelugejana soovin teada, et kui Meie Maa teistel sisuturundusartiklitel rubriigis “sisuturundus” on ette suurelt kirjutatud SISUTURUNDUS, siis miks valimisdebati nime all avaldatud teksti pealkirja ees seda markeeringut ei ole?

lugeja
lugeja
15 days ago

Minu meelest neid endiseid Keskerakonda ja Reformierakonda pole küll mõtet valida, Mikk Tuisk pole oma valimisliiduga ka mingi näitaja, isamaa, Mart Maastik on vast mees keda oma väljaöelduga tasuks valida.
Kõik tahavad ju kõrgepalgalist, hästi makstud ametiposti saada, aga mida nad valijatele vastu annavad. Kui neil vanadel see ei õnnestu, siis ootame, mida nad oma loodud eraettevõtetes suudavad korda saata.

Jaanis
Jaanis
15 days ago
Vasta  lugeja

Ainult EKRE on valimist väärt.

ekre
ekre
15 days ago
Vasta  Jaanis

Ja kes siis valda hakkaks juhtima? Vaata ikka nende nimekirja ka.

Pastor
Pastor
15 days ago
Vasta  ekre

Järelikult sa pole vaadanud

Pastor
Pastor
15 days ago
Vasta  ekre

Valda ei hakka kunagi 1 erakond juhtima vaid koalitsioon. Ekrel on uusi nägusid ja kogemustega inimesi, keda kasutada. Endine kaitseliidu Saaremaa maleva pealik oleks väga hea vallavanem kandidaat.

Taimi
Taimi
15 days ago
Vasta  ekre

Kas viimased 20 aastat on meie linna juhitud või viimased aastad valda juhitud? No ei ole.

Muff
Muff
10 days ago

Huvitav, et Keskerakonda ei esindagi iga kahe aasta tagant saarlaseks transformeeruv Enn Eesmaa!
Huvitav oleks teada, et mis suhe tal küll Saaremaaga on?
Suvila on siin või käib vahest Undrestiga koos saunas, mille küljes tema nimeline postkast või mis?