7.8 C
Kuressaare
Pühapäev, 17. oktoober 2021

Valimistest Venemaal, Krimmis ja mujal

Valimistulemus Venemaal oli küll ette teada, aga jagus ka huvitavaid üllatusi stiilis „tegijal juhtub”. Delfi tellis minult pühapäeva, 19. septembri õhtuks kommentaari, panin sinna kirja ka Venemaa telekanalil olnud osalusprotsendi – 41,6%.

Tekstis mainisin, et 2011. aastal oli osalus 60% ja 2016. aastal 48%. Valimised lõppesid kolme tunni pärast, ent järgmisel hommikul anti osaluseks 51,7%. Kuna minu kirjatöö ajaks oli enamik oblasteid hääletanud ja viimastel tundidel käivad kõikjal vähesed, siis ma ei oska selgitada, kuidas see osalus 10% võrra kasvas. Teine huvitav tõdemus on see, et lõplikel andmetel sai Jedinaja Rossija 28,06 miljonit häält (324 kohta) samas, kui viis aastat varem 28,52 miljonit (343 kohta). Ehk siis rohkem hääletajaid, ent pooldajaid pool miljonit vähem. Kommunistid said eelmiste valimistega võrreldes 3,5 miljonit lisahäält (57 kohta 42 asemel), Spravedlivaja Rossija ligi miljoni juurde ( 27 kohta 23 asemel) ja Žirinovski liberaalid kaotasid 3 miljonit (21 kohta 39 asemel).

Pühapäeva õhtul ületas 5% barjääri ka partei „Uued inimesed” (13 kohta), kellest on tuntud kaks – partei asutaja (märtsis 2020), kosmeetikafirma Faberlic omanik Aleksei Netšajev ja endine Jakutski linnapea Sardana Avksentjeva. Tegemist on jakuuditariga, kes linnaametnikuna hakkas vastu võimuparteile ja võitis selle kandidaati 2018. aastal. Linnapeana sai ta tuntuks kohaliku (kullatootjate) eliidi Moskvas olnud luksautode pargi mahamüümisega, viis linnaasutused üle odavamatesse ruumidesse, hääletas Venemaa põhiseaduse paranduste vastu, protestis tuntud šamaani vahistamisi, kes mitu aastat üritas jalgsi Moskvasse jõuda, et „saatana sigitist Kremlist välja ajada” ja sunniti k.a algul ametist lahkuma. Oli õnn, et ta leidis liitlase liberaalse Netšajevi näol, kes vajas tuntud nägusid. Mõistagi ei tee üks inimene 450-liikmelises riigiduumas ilma, ent vähemalt on hea teada säärastest tegijatest. Lisaks mainituile said ühe mandaadi kolm väikeparteid ja viis omaalgatuslikku kandidaati.

Vaid pool elanikkonnast

Riigiduuma kõrval valiti ka kubernere. Mainitavatest kolmest esindavad esimesed nn satelliitparteidele antavaid valitsemisalasid. Habarovskis võitis Putini poolt välja valitud liberaal ehk siis Žirinovski mees Mihhail Degtjarjov (57%) ja Uljanovski oblastis kommunist Aleksei Russkih. Tuulas aga Putini endine ihukaitse ülem ja Krimmi hõivamise erioperatsioonide juht Aleksei Djumin. Toda 49-aastast meest kutsub Putin ise aeg-ajalt Aljošaks ja teda peetakse üheks võimalikuks troonipärijaks. Teiseks ihukaitsest tulnud favoriit oli 55-aastane eriolukordade minister Jevgeni Zinitšev, kes äsja hukkus õnnetult ja kelle kirstu juures Putin pikalt palvetas.

Jätsin kuberneride ja oblastite puhul osalusprotsendi mainimata, ent 19. septembri õhtul oli see enamuses 30–35% kandis ehk madal ja tuleb reede, 24. september ära oodata, mil lubati öelda kõik ametlikud tulemused.

Ühte osalust siiski mainin – Krimm, kust tuli ka ametlik kinnitus 47% esmaspäeva õhtul kell 18.00. Paneb mõtlema – kõige tulisem koht Vene välispoliitikas ja propagandas, kõik olla tahtnud minna Venemaa koosseisu, toimuvad valimised ja vaid pool elanikkonnast osaleb! Ning pole teada, kui suur oli võimupartei toetus. Seejuures tasub meeles pidada, et Türgi oli kärme kinnitama, et kuna ta ei tunnusta Krimmi võtmist Venemaaa koosseisu, siis ei tunnusta ta ka sealseid valimisi. Sama on teadupärast öelnud europarlament ja NATO.

Venemaal või välismaal?

Mis aga puutub välismaal elavate Venemaa kodanike aktiivsusesse, siis need avaldas teisipäeval 21. septembril Venemaa välisministeerium. Neid olla olnud 192 000 ehk vähem kui 2016. aastal (205 000 – viimaste hulgas oli ka 11 000 Eesti Vabariigi elanikku). Paljud neist seekord Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohust täitsid pole teada, aga telepildi põhjal neid jagus. Kuna kahe passi omamine pole mingi saladus, võib arvata, ent nende hulgas oli ka Eesti poliitilises elus kaasalööjaid. Rääkimata sellest, et Eestis saavad välismaa kodanikud hääletada kohalikel valimistel, mis ju kohe toimuvad.

Igal juhul käisid Moskva poolt kontrollitud alade ehk siis Abhaasia Vabariigi, Lõuna-Osseetia Vabariigi ja Transnistria (Venemaa ametkonnad väldivad Pridnestrovje Moldova ehk eesti keeles Dnestri-äärne Moldaavia Vabariik nime kasutamist) presidendid koos saatjaskonnaga avalikult hääletamas nende territooriumitel olevates Venemaa ametlikes esindustes. Sama tegid ka nn Donetski ja Luhanski rahvavabariikide juhid. Ehk siis huvitav seis küll – oled nagu iseseisva riigi president, aga hääletad teise riigi parlamendi koosseisu. Lisaks suur osa elanikkonnast k.a Gruusia andmeil olla Lõuna-Osseetia 50 000-st Venemaa kodanikust käinud hääletamas vaid 11 000, Abhaasia 200 000-st 13 000 ja Transnistria 250 000-st 53 000.

Ida-Ukrainas loodi segane seis, sest lisaks kohapeal hääletanuile viidi osa bussidega Venemaale hääletama ehk siis – kus need hääled kirja läksid: Venemaal või „välismaal”? Toon need arvud selleks, et oleks hoomatav Eestis hääletanute arv, kui see kunagi avaldatakse, sest vähemalt Venemaa välisministeeriumi antud koguarvus – 192 000 välismaal – tuleb kindel olla.

Riigiduuma koguneb ilmselt juba järgmisel nädalal ja siis saab näha, kas peaminister Mišustin ja välisminister (aastast 2004) Lavrov jätkavad. Moskva igal juhul teatas, et Lavrovil pole kavas New Yorgis USA ametivenna Blinkeniga kohtuda. Aga eks näe.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised