9.4 C
Kuressaare
Esmaspäev, 25. oktoober 2021

Vabast liikumisest ja Venemaast

Elame murrangulisel ajal, kus nii mõnigi üldkuulutatud tõekspidamine osutub järsku vääraks või siis vaid osaliselt õigeks. Üheks selliseks on kindlasti enam kui 15 aastat jutlustatud ja ka toimunud „inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine”.

Puhkes pandeemia ja tänaseks on kõigile samm-sammult puust ette tehtud, et teise riigi piirist enam niisama üle ei saa – jälle on tarvis teatud pabereid enda tervisliku seisundi kohta ette näidata. Pluss olla valmis, et teisel pool piiri võidakse neid ka keset päeva kõige erinevamates situatsioonides küsida.

Euroopa Liidu ja Inglismaa vahel toimuv kinnitab, et kontroll võib taas laieneda ka teatud kaupadele, milliseid maailma ühest nurgast teise nihutades unustati pikalt ohud, mida kätkesid neis sisalduvad või prii küüti kasutavad kõiksugused bakterid ja mikroobid elusolenditele teistes piirkondades.

Olematu piirikontroll

Mõte antud lugu kirjutada sai ootamatu toe Eesti peaministri Kaja Kallase ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ühisartiklist, mille ilmutas Eesti Päevaleht (14. september). Paberlehes ilmus sellest vaid osa ja huvitaval kombel saab uuenduslikku lugeda vaid veebis. Seal on 5. lõigus juttu üksnes „andmete vabast liikumisest” (free movement of data), mis on ju üksnes osake ülalmainitud kolmest vabast liikumisest.

Järgneb loetelu piiriülestest meetmetest – vaktsineerimistõend, „rändle nagu kodus” (roam like at home) ning meie usaldusteenuste ja digitaalse allkirjastamise raamistik (eIDAS).
See „rändle nagu kodus” tuletab aga meelde ÜRO 1948. aasta inimõiguste deklaratsiooni, mille artikkel 13 kuulutab: „Igaühel on õigus riigi piires liikuda ja oma elamiskohta valida. Igaühel on õigus lahkuda ükskõik, millisest riigist, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda.” Selge, et peetakse silmas vaid oma riigis liikumist, mitte seda, mis ühel hetkel vallandus Euroopa Liidus.

See viimane on seotud nn Schengeni lepinguga, mis sõlmiti 1985. aastl Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Hollandi ja Luksemburgi ehk siis arengu ja kultuuritasemelt väga võrdsete riikide vahel, mis viis omavahelise piirikontrolli olematuks. 20 aastat hiljem laiendati seda kogu Euroopa Liidule (Eesti liitus 2007) ja rangete reeglite alusel, millistest algatajad ise kinni ei pidanud.

Ehk siis ahvatlev püüdlustetsoon sisaldas algusest peale teistsuguse arengutasemega kante. Tasub näiteks teada, et Alzeeria oli aastani 1962 kõigest Prantsusmaa departemang ehk siis isegi NATO laius toona kaartidel Euroopa kõrval ka Aafrikas!

Satelliitparteide lõpp

Just Pariisi eestvedamisel said Euroopa Liidu koostööpartneriks 2008. aastal Vahemere lõuna- ja idakaldal asuvad riigid ja kui neis puhkesid veel revolutsioonid ja kodusõjad, hakkas sealt massiliselt Euroopasse eri tasemetega tsivilisatsioonide esindajad valguma. Poliitkorrektsetena peljati küll pikalt sõna „tsivilisatsioon” kasutamist, ent tänane seis Afganistanis on taastanud õiguse nimetada asju õigete nimedega. Tõde on see, et nii inimkonda ähvardavad pandeemiad ja epideemiad kui ka moslemi maailmas pead tõstnud sõjakas keskaeg ja usufanatism nõuavad ikkagi kontrolli riigipiiridel. Külalislahkus on kena ja vabadusi on lihtne kuulutada, ent maailmas jagub kurjust ja on tark vältida ohtlike võõraste sissepääsu.

Mis aga puutub Venemaasse, siis seal valitakse Riigiduuma, paarkümmend kuberneri ja kohalikku esinduskogu. Demokraatlikud riigid sedapuhku sealsete valimiste tulemustest eriti ei huvitu, sest mullune protestiliikumine on haihtunud, sama tuleb öelda ka Valgevene toonaste väljaastumiste kohta, mis nagu toetasid teineteist. Selge see, et pandeemia on räsinud kõiki ja kui 2012. aasta Riigiduuma valimistel osales 60% valijatest, 2016. aastal 49%, siis sedapuhku tuleb see osalus veelgi madalam. Muidugi on Kremli poolt antavad arvud alati kahtlased, ent eks sealgi jagatakse tegeliku olukorra tõsidust, kodanike harituse kasvu ju eriti üle pakkuma ei hakata.

Puudutan Venemaa valimisi kolmel põhjusel. Esiteks jõuab seal nende valimistega lõpule Kremlit ustavalt teeninud nn satelliitparteide aeg – võib kindel olla, et tegu on räuskava Žirinovski, kommunist Zjuganovi ja esseeri Mironovi luigelauluga. Järgmisel korral asendavad neid ja võib-olla ka nende „parteisid” uued näod ja uued kehad. Teiseks on tunnuslik, et kui eelmisel korral juhtis võimuparteid Ühtne Venemaa valitsusjuht Medvedev, siis sel korral kaitseminister Šoigu ja välisminister Lavrov. Ehk siis – Kreml tegi aastast 2014 kehtiva isolatsiooni tingimustes selge panuse „vaenulikus ümbruses vastupidamisele” ehk riigi sõjalisele tugevnemisele. Samuti suht edukale välispoliitikale, millele nii jätkuv agressioon Ukrainas ja sõda Süürias, aga paraku kõige enam andis jumet juurde USA armee näotu ja arusaamatu lahkumine Afganistanist.

Võbinaid tekitav

Tegelikult kirjutan seda kõike kolmandal põhjusel. Nädala taguses kommentaaris juhtisin tähelepanu sellele, kuidas Kremli propagandamasin ei kaota pead isegi nüüd, kus muu maailm on hõivatud reageerimisega kliimamuutustele ja pandeemiale. Jätkatakse ju külma rahuga teise maailmasõja kaotanud sakslaste ja jaapanlaste poliitilist paikapanemist. Eelmisel nädalal tehti veel üks, hoopis vene rahvast ja ka meid puudutav käik. Nimelt hoitakse seal rahva patriotismi üleval ka kõiksuguste (silmapaistvalt sõdinud) kangelaslinnade ja nüüd ka rinde heaks eriti pingutanud keskustele töökuulsuse linnade aunimetuste jagamisega.

Sedapuhku mängiti viimaste otsustamine välja kui rahvahääletuse tulemus. Kaheteistkümne uue töökuulsuse linna tiitli saajate hulgas on ka Vorkuta, kust Putini sõnul läks iga päev sadu ja sadu ronge kivisöega sõjatehnikat tegevatele tehastele ja külmunud linnadele. Nii see oli, ent eks me tea hästi, kes siis seal sütt kaevas. Kõrvuti päriskaevuritega, ent ikkagi – need olid poliitvangid, sealhulgas ka Balti riikidest sinna sunnitööle saadetud inimesed. Selge see, et iga linn tahab oma mineviku negatiivsed küljed unustada, ent vaikus, mis seda nädalatagust otsust saadab, kinnitab Kremli oskust nii võbinaid tekitava otsuse tegemiseks aega valida.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised