9.4 C
Kuressaare
Neljapäev, 23. september 2021
spot_img

Eesti naised poliitikas – me saame hakkama, kui oleme ausad ja julged

Loo pealkirjaks olev tsitaat on võetud Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi Roosiaia kõnest 20. augustil.

Viis aastat tagasi valis Eesti endale presidenti ja tulemus rõõmustas paljusid – esimest korda ajaloos sai Eesti presidendiks naine. Kuigi ametikohale valitud Kersti Kaljulaid toodi tagauksest lavale alles viimasel minutil, tegid muljetavaldava kampaania ka Mailis Reps ja valimiskogu voorus liitunud Marina Kaljurand.

Tundus, et Eestist on saamas normaalne arenenud riik. Läks aga teisiti. Toonane edukas presidendikandidaat Reps on täna kriminaaluurimise all, istuv president Kaljulaid teatas küll oma valmidusest jätkata, ent ükski parlamendipartei ei vaevunud temaga läbi rääkima. /…/

Kuigi nominaalselt on meil naisi mitmetel kõrgetel poliitilistel ametikohtadel, pole nad toonud kaasa paremat st mitmekesisemat, hoolivamat, novaatorlikumat poliitikat. Miks on see nii läinud?

Ilmselt on igal lool oma põhjused, ent selge ühise joonena näeme Eesti naissoost tipp-poliitikutel kolme probleemi – iseseisva sisuka agenda puudumist ja liiga suurt tähelepanu naiseks/emaks olemisele ning akadeemilise hariduse puudulikkust. Viimase osas eristuvad selgelt Marju Lauristin ja Ene Ergma, aga neid võeti ka tõsisemalt. Maailmakuulsusega naispoliitikutel, kellest allpool juttu tuleb, on kõigil doktorikraad, meie praegustel juhtidel vaid napp magistrike.

Mitmed Eesti naistipud on oma isade kuulekad tütred, neil puudub autonoomne otsustavus ja julgus. Märgiline oli Kaja Kallase vastus Marko Reikopi küsimusele ETV saates „Jah, härrra peaminister“, kus saatejuhi küsimusele, kes on olnud Eesti parim peaminister, vastas peaminister Kaja Kallas: „Ma ilmselt ei saa muud moodi vastata, kui et see on olnud Siim Kallas“. Rahvalik kõnekäänd ütleb taolise reaktsiooni kohta – igaüks mõtleb oma rikutuse astmelt.

Analoogne kuuleka tütre saatus on olnud ka Aadu Musta tütrel. Kadri Simson astus Keskerakonda, kus ta isa juba ees oli. Samal aastal sai Kadrist ka Tartu Ülikooli ajalootudeng, kus ta õppis viis aastat oma isa käe all ja lõpetas cum laude. Aastal 2019, kui Euroopa Komisjon vajas oma koosseisu naist, sobis sinna Ida-Euroopast Kadri Simson suurepäraselt. See, et kokkupuuted energeetikavaldkonnaga piirdusid vaid majandus- ja taristuministri napi kogemusega, tuli lihtsalt alla neelata ja n-ö edasi teenida.
Puudub agenda

Ka nendel Eesti naistippudel, keda isade poliitiline kuulsus ei varjuta, puudub isiklik agenda, mis omaks globaalset ja lokaalset jalajälge.
Kersti Kaljulaid on üritanud sõna võtta ühel ja teisel teemal, aga ei tema kõnedest ega kirjust eluloost kooru ühtegi teemat, mis võiks olla päris tema oma (issue ownership). Ta üritab ajada globaaslet naiste agendat, mis ÜRO peasekretäri üleilmse naiste ja laste õiguste eestkõnelejana on nüüd justkui hoogu juurde saanud. Aga presidendil on vähe öelda Eesti naistele (kui perevägivalla teema kõrvale jätta).

Mõned aastad tagasi Tallinna Ülikoolis Eesti õpetajaharidusele 100. aastapäevale peetud kõnes sai kuulda küll lihtsaid mõtteid hariduse vajalikkusest Musta Aafrika tüdrukutele, aga ei midagi Eesti õpetajahariduse probleemidest. Presidendi kodulehelt kostab rahvusvahelistele maailmaorganisatsioonidele nii iseloomulikku õõnsat kõminat. /…/

Presidendivalimistega seoses on Kaljulaidi toetajad ühe tema teenena tõstnud esile Eesti viimist ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmeks. Tõepoolest, Eesti president lendas vilkalt mööda maailma ringi ja tegi sellel suunal aktiivselt lobi. Aga mida teeb Eesti ja president Kaljulaid globaalse julgeoleku liinis täna, kui Taliban on vallutanud Kabuli ja ISIS-e pommiplahvatuses on juba hukkunud sadu tsiviilisikuid, sh naisi ja lapsi? /…/ Selmet väljendada kasvõi toetust lääneriikide julgeoleku-algatustele, teeb Eesti president kummastava ettepaneku korraldada EL sõjaline missioon Liibüasse ja rahastada Eesti kaitsevõimekust EL ühtekuuluvusfondist. Ega sõnavõtud Ukraina või Gruusia teemal paremad ei olnud./…/

Vajame merkelismi

Kaja Kallasel puudub naiste agenda üldse, kuna ilmselt kardab, et see rikuks Reformierakonna n-ö ettevõtlussõbraliku näo. Kaja Kallase selgrootus on toonud kaasa selle, et üha raskem on aru saada, missugusel platvormil ja millise Eesti eest tänane Reformierakond seisab. Samas oli just Reformierakond see, kes lõi meie vanemahüvitiste süsteemi ja kindlustas sellega endale noorema valijaskonna toetuse. Ka Angela Merkeli kogemus Saksamaalt kinnitab, et isegi nii maskuliinne partei nagu seda oli CDU 2000-ndate alguses, võib perepoliitika tähtsusest aru saada. Tahate oma ärisid kasvatada? Vajate tööjõudu? Siis on vaja föderaalseid investeeringuid lasteaedadesse kordades kasvatada, et naised pääseksid tööturule. Nii lihtne (ja samas nii nutikas) Merkeli valem oligi. Ei minigt kinder-kirche-küche (lapsed, köök ja kirik – toim.) jura, vaid 2,5 miljardit lasteaedadele. Saksamaa esimene naiskantsler on teinud „Euroopa haigest vanamehest“ maailma neljanda majanduse ja kuigi Merkel lahkub ametist, jääb temast maha merkelism – pragmaatiliste liitudele orienteeritud poliitika – see, mida Eestil praegu nii väga napib.

Kersti Kaljulaidi hektilisele sebimisele rahvusvahelisel areenil võiks kontrastse ja positiivse eeskujuna tuua Norra esimese naispeaministri – Gro Harlem Brundtlandi. Kolmekordse peaministriks oleku ajal suutis ta tõusta üheks mõjukamaks globaalseks poliitikuks. Just Brundtland oli see, kes 1987. aastal tõi käibesse jätkusuutliku arengu kontseptsiooni ja muutis selle teemaks, mille tähtsus täna, enam kui 30 aastat hiljem on suurem kui eales varem. Mis Bruntlandi puhul silma torkab, on tema eluaegne pühendumine ühele teemale, mida ta peab oma missiooniks juba akadeemilise hariduse omandamisest alates. Prestiižse ex-poliitikute klubi „The Elders” ühe asutaja ja liikmena jätkab ta kestliku arengu teemade eest seismist tänaseni, olles juba 82 aastat vana. Ei tea, kas juhus või mitte, aga analoogselt Merkelile, on ka Brundtland teeninud Norra rahvalt hellitava nime „Landsmoderen” (rahva ema).

Rabe ja ebakindel

Kandva isikliku agenda puudumine muudab Eesti naistest tipp-poliitikud rabedaks ja ebakindlaks. Seda püütakse sageli peita naiseks/emaks olemise viigilehe taha. Aga ajakirjanikud on nagu kiskjad – kui nad näevad oma ohvri ebakindlust, nii kohe ründavad. Ja nii ongi meediakarussell käima läinud ning süüdistused-õigustused koguvad üha tuure.

Eks lugejatele meenub siin ilmselt kohe Mailis Repsi talvel lahvatanud skandaal, kus riigivara kuritarvitamist püüti õigustada paljulapselise ema raske rolliga. Kas kujutate ette, et seitsme lapse ema Ursula von der Leyen kaitseks oma poliitilisi läbikukkumisi (nt COVID vaktsiini hangetes) emaksolemise argumendiga?

Kõigile, kes tunnevad lausa paanikat naiseks olemise pärast soovitaks panna oma töölauale/või arvutikuvale Sanna Marini julged sõnad: „Ma olen poliitik, mitte naispoliitik”.
Muidugi ei tähenda naisena kõrges poliitikas olek ainult hirmu soolise kiusu või halvustamise pärast. Medalil on ka teine pool – ahvatlus luksuse ja glamuuri järele. Just see sai saatuslikuks nii Anna-Maria Galojanile kui Kristiina Ojulandile. Aga mitte ainult neile. Kiusatus kollasele pressile järele anda kahjustab oluliselt Keit Pentus-Rosimannuse tõsiseltvõetavust poliitikuna (Kroonika, 22.07.2021). Kõmuportaalides leidub hulgaliselt pilte ja arvustusi ka president Kaljulaidi kleitidest-soengutest.

President Kaljulaid on ka aktiivne poliitturismi arendaja. Küll on käidud Antarktika reisil, koroona lockdown’i tipus Alpidel suusapuhkusel või siis Tokyo OM-il. Üldiselt olid olümpiamängud pealtvaatajatele suletud ja jääb segaseks, milles seisnes presidendi (töö)visiidi sisu peale olümpiastaadionil kaasaelamise? /…/ Vahe sellise „töövisiidi” ja Mailis Repsi ametiauto kasutamise vahel laste sõidutamiseks on sümboolne.

Nii olemegi jõudnud tagasi loo pealkirja kuldsete sõnadeni – hakkama saamiseks on vaja nii ausust kui julgust. Kui ühel on ainult ausus ja teisel ainult julgus, siis poliitikut, keda rahvas hellitavalt oma emaks kutsuks, ei sünni.

Autorite loal refereeritud blogist Sharpminder. Loe täismahus www.sharpminder.com

Eelmine artikkelMeie Maa 15. september 2021
Järgmine artikkelPöördumine

2 KOMMENTAARID

guest
2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
𝘈𝘯𝘰𝘯𝘶̈𝘶̈𝘮𝘯𝘦
𝘈𝘯𝘰𝘯𝘶̈𝘶̈𝘮𝘯𝘦
8 days ago

Meie kohal hõljuvatele naisvalitsejatele kiirgab päike nii tugevasti silmisse, et nad ei näe, mis allpool toimub. Siin allpool on ikka veel 𝗹𝗮𝘀𝘁𝗲𝗮𝗶𝗮𝗺𝗮𝗸𝘀𝘂𝗱.

Vahur
Vahur
7 days ago

𝐇𝐮𝐯𝐢𝐭𝐚𝐯, 𝐞𝐭 𝐤𝐮𝐢 𝐧𝐚𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐤𝐮𝐬𝐚𝐠𝐢𝐥 𝐨𝐧, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐩𝐞𝐚𝐛 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐢𝐥𝐦𝐭𝐢𝐧𝐠𝐢𝐦𝐚𝐭𝐚 𝐫õ𝐡𝐮𝐭𝐚𝐦𝐚? 𝐍𝐚𝐢𝐬𝐩𝐫𝐞𝐬𝐢𝐝𝐞𝐧𝐭, 𝐧𝐚𝐢𝐬𝐩𝐞𝐚𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐞𝐫, 𝐧𝐚𝐢𝐬ü𝐥𝐞𝐦𝐮𝐬… 𝐌𝐞𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐩𝐮𝐡𝐮𝐥 𝐨𝐧 𝐥𝐢𝐡𝐭𝐬𝐚𝐥𝐭 𝐩𝐫𝐞𝐬𝐢𝐝𝐞𝐧𝐭, 𝐩𝐞𝐚𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐭𝐞𝐫, ü𝐥𝐞𝐦𝐮𝐬.

𝐒𝐚𝐭𝐭𝐮𝐬𝐢𝐧 𝐤𝐚 𝐞𝐢𝐥𝐞 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐟𝐞𝐦𝐢𝐧𝐢𝐬𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐣𝐚 𝐫𝐮𝐦𝐚𝐥𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐮𝐩𝐚𝐭𝐚𝐯𝐚𝐭 𝐢𝐧𝐭𝐞𝐫𝐯𝐣𝐮𝐮𝐝 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐚𝐦𝐚 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐩𝐞𝐚𝐭𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐤𝐚𝐝𝐮𝐧𝐮𝐝 õ𝐧𝐧𝐞𝐭𝐮𝐬𝐞𝐠𝐚, 𝐤𝐞𝐬 𝐚𝐣𝐚𝐬 𝐢𝐤𝐤𝐚 𝐤𝐨𝐡𝐚𝐭𝐢 𝐧𝐢𝐢 𝐥𝐨𝐥𝐥𝐢 𝐣𝐮𝐭𝐭𝐮, 𝐞𝐭 𝐢𝐬𝐞𝐠𝐢 𝐤õ𝐫𝐯𝐚𝐝 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐬𝐢𝐝 𝐯𝐚𝐥𝐮𝐭𝐚𝐦𝐚. 𝐒𝐨𝐨𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐭𝐚𝐬𝐚𝐤𝐚𝐚𝐥 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞 ü𝐡𝐢𝐬𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐥õ𝐡𝐞𝐬𝐭𝐚𝐣𝐚 𝐣𝐚𝐨𝐤𝐬 𝐬𝐚𝐝𝐚 𝐤𝐨𝐫𝐝𝐚 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐦 𝐤𝐮𝐢 𝐬𝐞𝐞, 𝐦𝐢𝐬 𝐤𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐞𝐞𝐭 𝐬𝐞𝐚𝐥𝐭 𝐯ä𝐥𝐣𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐛.

𝐄𝐡𝐤 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐤𝐮𝐢 𝐨𝐥𝐞𝐝 𝐞𝐫𝐚𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐞𝐬, 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯õ𝐭𝐭𝐞 𝐣𝐮𝐡𝐚𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐞, 𝐤𝐨𝐨𝐥𝐢 𝐝𝐢𝐫𝐞𝐤𝐭𝐨𝐫 𝐯õ𝐢 𝐤𝐞𝐬 𝐢𝐠𝐚𝐧𝐞𝐬, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐞𝐢 𝐭𝐮𝐥𝐞 𝐬𝐮𝐥 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐢 𝐨𝐦𝐚 𝐤õ𝐫𝐯𝐚𝐥𝐞 𝐯ä𝐫𝐚𝐯𝐚𝐭𝐚 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐣ä𝐫𝐠𝐢, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞 𝐬𝐢𝐬𝐮 (𝐭𝐚𝐫𝐤𝐮𝐬𝐞𝐝, 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐦𝐢𝐬𝐞𝐝, õ𝐢𝐠𝐞𝐤𝐬𝐩𝐢𝐝𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐧𝐞) 𝐯𝐚𝐢𝐝, 𝐞𝐭 𝐦𝐞𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐣𝐚 𝐧𝐚𝐢𝐬𝐭𝐞 𝐨𝐬𝐚𝐤𝐚𝐚𝐥 𝐤𝐨𝐥𝐥𝐞𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯𝐢𝐬 𝐨𝐥𝐞𝐤𝐬 𝐯õ𝐫𝐝𝐧𝐞. 𝐍𝐨 𝐤𝐚𝐬 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐦𝐢𝐭𝐭𝐞 𝐠𝐞𝐧𝐢𝐚𝐚𝐥𝐧𝐞 𝐦õ𝐭𝐭𝐞𝐯𝐢𝐢𝐬?

𝐌𝐚 𝐞𝐢 𝐯ä𝐢𝐝𝐚 𝐬𝐢𝐢𝐧 𝐤𝐮𝐬𝐚𝐠𝐢𝐥𝐭𝐤𝐢 𝐨𝐭𝐬𝐚𝐬𝐭, 𝐞𝐭 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢𝐦𝐚𝐚𝐥 𝐩𝐨𝐥𝐞𝐤𝐬 𝐭𝐚𝐫𝐤𝐮 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐚𝐧𝐝𝐞𝐤𝐚𝐢𝐝 𝐧𝐚𝐢𝐬𝐢 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐩𝐢𝐠𝐞𝐦 𝐯ä𝐢𝐝𝐚𝐧 𝐬𝐞𝐝𝐚, 𝐞𝐭 𝐭𝐚𝐫𝐤 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞 𝐡𝐚𝐚𝐫𝐚𝐛𝐤𝐢 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞𝐧𝐚 𝐤𝐢𝐧𝐧𝐢 𝐣𝐚 𝐯õ𝐭𝐚𝐛 𝐧𝐚𝐝 𝐨𝐦𝐚 𝐩𝐮𝐧𝐭𝐢, 𝐨𝐥𝐠𝐮 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐤𝐬 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐦𝐞𝐞𝐬 𝐯õ𝐢 𝐧𝐚𝐢𝐧𝐞. 𝐊𝐮𝐢 𝐦𝐢𝐧𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐤𝐬𝐢𝐧 𝐨𝐦𝐚 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯õ𝐭𝐭𝐞𝐬𝐬𝐞 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐦𝐚 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐢 𝐬𝐨𝐨 𝐣ä𝐫𝐠𝐢, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐨𝐥𝐞𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐞 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯õ𝐭𝐞 𝐤ü𝐥𝐥 𝐩𝐚𝐧𝐤𝐫𝐨𝐭𝐢𝐬. 𝐌𝐢𝐧𝐚 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐚𝐤𝐬 𝐢𝐤𝐤𝐚, 𝐦𝐢𝐝𝐚 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞 𝐦𝐢𝐧𝐮 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯õ𝐭𝐭𝐞𝐬𝐬𝐞 𝐩𝐚𝐤𝐤𝐮𝐝𝐚 𝐬𝐮𝐮𝐝𝐚𝐤𝐬, 𝐞𝐭 𝐭𝐚 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐭𝐮𝐤𝐬 𝐬𝐚𝐚𝐤𝐬, 𝐨𝐥𝐠𝐮 𝐭𝐚𝐥 𝐩ü𝐤𝐬𝐢𝐬 𝐦𝐢𝐬 𝐢𝐠𝐚𝐧𝐞𝐬, 𝐬𝐞𝐞 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐦𝐢𝐧𝐮 𝐚𝐬𝐢.

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised