9 C
Kuressaare
Kolmapäev, 22. september 2021
spot_img

Aeg igapäevase liikumisharjumuse tõstmiseks

Sportlike eluviiside mõju riigi üldisele heaolule on tõestatud ning pikaajaline. Mida tugevamaid samme riigi toel selles valdkonnas astume, seda kiiremini tulemusteni jõuame. Kuna praegu jääme kehalise aktiivsuse poolest oma läänenaabritest kaugele maha, tuleb riiklikult soodustada tegevusi ja investeeringuid, mis aitavad elada kauem terve ja õnnelikuna.

Eestis liigub regulaarselt vaid kuni 45% inimestest minimaalselt pool tundi kaks korda nädalas, samas kui Põhjamaades on vastav näitaja 70% juures. Vähene liikumisaktiivsus on meie ühiskonnas üks suuremaid terviseriske. Arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ehk „Sport 2030“ üks suurest eesmärkidest näeb ette, et valdav osa elanikest liigub ja spordib.

Eriti murettekitavana mõjub kasinate numbrite juures teadmine, et iga teine Eesti täiskasvanu ja iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline või rasvunud. Peatsed riigieelarve arutelud valitsuses peavad andma vastuse, kui oluliseks peame üldist heaolu kasvu, mida aitab toetada just terve keha ja terve vaim.

Tõsi, kui näiteks noor inimene ei puutu spordiga kokku mujal, siis üldhariduskooli kehalise kasvatuse tundides üldiselt ikka. Ainuüksi sellest siiski ei piisa. Hea näide on initsiatiiv „Sport koolis“, mille eesmärgiks on koostöös omavalitsuste ja spordiorganisatsioonidega tagada, et järgnevatel aastatel oleks igal koolipäeval vähemalt esimeses kooliastmes üks tund juhendatud liikumist. Olulisi sihtgruppe on teisigi, kellele pakutavad teenused nõuavad nende vajaduste tundmist. Sport peab olema kättesaadav kõikjal, näiteks töökohtades, aga ka eakate või erivajadusega inimeste seas. Oluline on pakkuda teaduspõhist nõustamist ja kaasata märksa rohkem neid inimesi, kes terviserajale või trenni veel teed ei leia.

Sportimise mõju majandusele

Kultuuriministeerium esitas kevadel valitsusele liikumisharrastuse kontseptsiooni, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste igapäevast kehalist aktiivsust. Eeskätt on kavas keskenduda just algkooliealistele lastele, laiemalt aga kogu elanikkonnale. Kontseptsiooni väljatöötamisse panustasid spordiorganisatsioonid ja ühendused üle Eesti.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul on ebapiisav kehaline aktiivsus maailmas surma põhjustajate seas teisel kohal. Pole just keeruline luua siia seost riigi majanduse arenguga. Halb tervis langetab Eesti sisemajanduse koguprodukti 6–15 protsenti, mille põhjus on esmalt toodangu vähenemine ja tulevikus tegemata jääv töö. Praeguste sammude mõjud avalduvad aastate jooksul. Näiteks: kui siin ja praegu õnnestuks langetada suremust vaid 1,5 protsendi võrra, võiks 25 aasta pärast SKP-d isiku kohta näha 14 protsendi võrra kõrgemana.

Paistame silma kehva tervise poolest. Eestis on 6–7 protsenti potentsiaalsest tööjõust mitteaktiivsed haiguse, puude või vigastuse tõttu. See vähendab tööturul osalemise tõenäosust meestel 40 ja naistel 30 protsendi võrra. Mõtlemapanev on teadmine, et Eesti mees elab paarkümmend aastat oma elust vähem tervena kui näiteks Rootsi mees. WHO andmetest selgub, et inimese tervisest on lausa 50 protsenti seotud elustiili ja liikumisaktiivsusega. Vaid 10 protsenti sellest sõltub ligipääsust meditsiinile. See on tõsine järelemõtlemise koht, kas tegeleme põhjustega või takerdume tagajärgedesse.

Liikumine kui investeering

Ehkki spordi mõju riigi heaolu kasvule on pikaajaline, näeme esimesi selgeid tulemusi seda kiiremini, mida varem me teeme selles vallas esimesed sammud. See on nagu inimeste seas üha populaarsemaks muutuv investeerimine, millega oleks mõistlik alustada pigem varem kui hiljem.

Kindlasti ei saa öelda, et seni pole mingeid samme astutud, kuna otsesed mõjud avalduvad ka pealtnäha kaudsete meetmete kaudu. Näiteks on juba alates 2018. aastast Kultuuriministeeriumil Eestis toimuvate rahvusvaheliste olulist majanduslikku mõju omavate kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks sisse seatud täiendav taotlusvoor. Selle maht on 2 miljonit eurot aastas. Need spordisündmused on meie riigikassasse juba praegu tagasi toonud arvestava summa.

Näiteks 2019. aastal toimunud Tallinna Maratonil osalenud välismaalased kulutasid koos saatjatega Eestis 2,9 miljonit eurot, millest riigile laekus maksudena umbes 400 000 eurot. Riik toetas üritust 360 000 euroga. 2020. aasta septembris toimunud Ironman Tallinn tõi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutega üritusele üle 800 osaleja välismaalt, kes koos saatjaskonnaga kulutasid Eestis ligi 2,9 miljonit eurot, millest riigile laekus maksutulu umbes 400 000 eurot. Need algatused mõjusid riigieelarvele positiivselt.

Aeg uuteks sammudeks

Näeme, et rahvusvaheliste spordiürituste mõju hindamisel tuleb arvestada nende kogumõju, mis on suurem kui otsene majanduslik tulem. See avaldub sportliku eluviisi ja liikumisharrastuse propageerimises ja levimisel. Omakorda tekib lisandväärtus tänu Eesti tuntuse suurenemisele ja turismisihtkoha tutvustamisele. Seetõttu peab majandusliku mõjuga spordisündmuste järjepidev rahastamine ning jätkusuutliku sporditaristu loomine jääma kindlalt igaühe liikumisaktiivsuse toetamise kõrvale.

Üldpildis võidab siit kogu riik nii lühiajalises kui ka väga kauges, põlvkondade vaates nii otseselt kui ka kaudselt, kui räägime kitsamalt liikumisharrastuse toetamise vajadusest. Liikumisharrastuse reformi eelarvevajadus on järgmisel aastal 3,6 miljonit eurot. Füüsiline aktiivsus ei kasva iseenesest ning vajab eesmärgistatud juhtimist mitmel tasandil.

Rahvatervise hoidmise ja suureneva majandusliku kahju vältimiseks on liikumisharrastuse kontseptsiooni rakendamine lähiaastatel olulise tähtsusega. Samuti peame jätkama toetussüsteemidega, mis on end juba praegu õigustanud.

1 kommentaar

guest
1 Kommenteeri
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
KUIDAS käsi käib?
KUIDAS käsi käib?
13 days ago

Tere ANNELI

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised