4 C
Kuressaare
Esmaspäev, 27. september 2021
spot_img

Kuidas tegutseda II sambast väljavõetud rahaga?

Pensionireformi tulemusel saavad kõik soovijad lõpetada II pensionisambasse raha kogumise ning võtta välja sinna kogunenud raha. Lahkumisavaldusi II pensionisambast on esitatud juba mõnda aega. Toon välja mõned olulised punktid, millele mõelda enne väljavõetud raha kasutama hakkamist.

Esmalt tasub märkida, et II pensionisambast lahkumine ei ole kohustus, vaid võimalus. Kui praeguse pensionifondi tootlikkus ei paku rahulolu, siis tasub võrrelda erinevate pensionifondide tootlikkust, et leida endale sobivaim. Seejuures tasub tähelepanu pöörata sellele, et mida suurem tootlikkus, seda suuremad võivad olla ka riskid.

Paljud inimesed, kes soovivad II pensionisambast lahkuda, on küsimuse ees: mida teha väljavõetava rahaga edasi? Kui inimene ei tunne ise huvi investeerimise vastu ning tal puudub kindel visioon, mida väljavõetud pensionirahaga teha, siis tasub tõsiselt kaaluda, kas II pensionisambast tasub ikkagi lahkuda või oleks mõistlik jätkata raha kogumisega professionaalselt hallatavas pensionifondis.

Kui on kindel soov II pensionisambast lahkuda, siis tuleb hoolikalt kaaluda, kuhu raha paigutada selliselt, et raha väärtus vähenemise asemel kasvaks. Pangakontole seisma jäänud raha kaotab ajapikku inflatsiooni tõttu oma väärtust. Asjad kallinevad iga aastaga ning mida enam aega edasi, seda vähem saab pangakontol seisva raha eest midagi endale lubada – pangakontol seisva raha ostujõud muutub ajas väiksemaks.

Saatesari rahatarkusest

Oluline on ka see, et II pensionisambast välja võetud rahaga ei tasu katta oma jooksvaid kulutusi või teha muid emotsioonioste (minna reisile, osta uusi riideid) ehk elada n-ö tuleviku arvelt.

Selle asemel tasub mõelda, kuidas väljavõetud pensioniraha kasvatada, et pensionipõlves toredasti elada.

Seoses pensionireformiga hoogustub ilmselt ka petukõnede arv. Äärmise ettevaatlikkusega tasub suhtuda erinevatesse (investeerimis-)pakkumistesse, kus lubatakse lühikese perioodi jooksul suurt tootlust. Kindlasti on tegemist petukõnega, kui teilt küsitakse mis tahes põhjendusel pangakontole logimise PIN-koode. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet soovitab alati küsida kõik investeerimispakkumised oma e-posti aadressile, et pakutavaga põhjalikult tutvuda ning vajadusel konsulteerida lähedastega. Investeerimiskelmid loovad vägagi professionaalse väljanägemisega veebilehti, seega ainult mulje järgi ei maksa otsustada, mistõttu tuleks enne rahaliste otsuste tegemist hoolega järele mõelda.

Eesti inimeste rahatarkuse edendamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valmimas ka viieosaline saatesari„Rahamaraton“, kus erinevate valdkondade eksperdid ning asjatundjad jagavad oma teadmisi ja kogemusi mitmetel huvitavatel teemadel: üldine rahatarkus, investeerimisega alustamine, investeerimine aktsiatesse, kinnisvarasse ning krüptovarad ja ühisrahastus.

Saatesarja eesmärk on pakkuda inimestele teadmisi ja inspiratsiooni rahaasjade paremaks planeerimiseks. „Rahamaraton“ hakkab olema ETV eetris neljapäeva õhtuti ning esimene osa on eetris 2. septembril.

5 KOMMENTAARID

guest
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vahur
Vahur
21 days ago

Mina kavatsen selle igatahes alkoholisse investeerida.

Reet Vahutav
Reet Vahutav
20 days ago
Vasta  Vahur

Vahuril on õigus sest kõige targem ongi see raha kohe maha juua.

Vahur
Vahur
21 days ago

𝐍𝐞𝐞𝐝, 𝐤𝐞𝐬 𝐨𝐦𝐚 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐤𝐬 𝐯ä𝐥𝐣𝐚 𝐯õ𝐭𝐬𝐢𝐝, 𝐞𝐭 𝐨𝐦𝐚𝐥𝐞 𝐯𝐢𝐢𝐧𝐚, 𝐬üü𝐚 𝐯õ𝐢 𝐥𝐚𝐮𝐬𝐚 𝐦õ𝐧𝐞 𝐮𝐮𝐞 𝐭𝐞𝐥𝐞𝐤𝐚 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐭𝐞𝐥𝐞𝐟𝐨𝐧𝐢 𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐬𝐢𝐝, 𝐨𝐧 𝐢𝐤𝐤𝐚 𝐬𝐚𝐦𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐬𝐭 𝐩õ𝐫𝐮𝐧𝐮𝐝 𝐤𝐮𝐢 𝐧𝐞𝐞𝐝𝐤𝐢, 𝐤𝐞𝐬 𝐅𝐚𝐜𝐞𝐛𝐨𝐨𝐤𝐢𝐬𝐭 𝐦𝐞𝐝𝐢𝐭𝐬𝐢𝐢𝐧𝐢𝐚𝐥𝐚𝐬𝐭 𝐧õ𝐮 𝐤ü𝐬𝐢𝐯𝐚𝐝. 𝐒𝐚𝐦𝐚𝐬 𝐞𝐢 𝐬𝐚𝐚 𝐨𝐥𝐥𝐚 𝐥𝐨𝐥𝐥𝐮𝐬 𝐤𝐞𝐞𝐥𝐚𝐭𝐮𝐝. 𝐑𝐢𝐢𝐤 𝐞𝐢 𝐬𝐚𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐥𝐚 ü𝐭𝐥𝐞𝐦𝐚, 𝐞𝐭 𝐬𝐢𝐧𝐧𝐚 𝐬𝐚 𝐞𝐢 𝐭𝐨𝐡𝐢 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐩𝐚𝐧𝐧𝐚 𝐣𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐝 𝐬ää𝐬𝐭𝐦𝐚. 𝐒𝐞𝐞 𝐨𝐥𝐠𝐮 𝐢𝐠𝐚 𝐢𝐧𝐝𝐢𝐯𝐢𝐢𝐝𝐢 𝐞𝐧𝐝𝐚 𝐚𝐬𝐢. 𝐊𝐢𝐧𝐝𝐥𝐚𝐬𝐭𝐢 𝐨𝐧 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐯ä𝐥𝐣𝐚 𝐯õ𝐭𝐣𝐚𝐭𝐞 𝐬𝐞𝐚𝐬 𝐤𝐚 𝐧𝐞𝐢𝐝, 𝐤𝐞𝐬 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐦õ𝐢𝐬𝐭𝐥𝐢𝐤𝐮𝐥𝐭 𝐤𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐣𝐚 𝐢𝐧𝐯𝐞𝐬𝐭𝐞𝐞𝐫𝐢𝐯𝐚𝐝.

Vahur
Vahur
20 days ago
Vasta  Vahur

Ei ole meie asi öelda mida keegi oma rahaga teeb. Ostab teleka, süstib veeni või joob maha. Kõige lollim asi mis üldse olla saab on oma raha kahjulikesse pinsifondidesse panna. Maailmas on miljard muud võimalust omale pensioni ajaks raha kasvatada. Nii kiirelt kui pinsifondidest rahva raha sulas…mõni ime, et sealt 1,3 miljadrit välja võeti.

Vahur
Vahur
20 days ago
Vasta  Vahur

𝐍𝐚𝐠𝐮 𝐦𝐚 𝐤𝐚 𝐨𝐦𝐚 𝐤𝐨𝐦𝐦𝐞𝐧𝐭𝐚𝐚𝐫𝐢𝐬 ü𝐭𝐥𝐞𝐬𝐢𝐧, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐨𝐧𝐠𝐢 𝐯𝐚𝐛𝐚. 𝐊𝐞𝐞𝐠𝐢 𝐞𝐢 𝐬𝐚𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐥𝐚 ü𝐭𝐥𝐞𝐦𝐚, 𝐞𝐭 𝐤𝐞𝐞𝐠𝐢 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐭𝐞𝐥𝐞𝐤𝐚𝐭, 𝐯𝐢𝐢𝐧𝐚 𝐯õ𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐝 𝐭𝐚𝐨𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐨𝐬𝐭𝐞𝐬 𝐫𝐚𝐢𝐬𝐤𝐚𝐛. 𝐊ü𝐬𝐢𝐦𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐚𝐠𝐚 𝐭𝐞𝐫𝐯𝐞𝐬 𝐦õ𝐢𝐬𝐭𝐮𝐬𝐞𝐬. 𝐊𝐮𝐢 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞 𝐯õ𝐭𝐚𝐛 𝐨𝐦𝐚 𝐩𝐞𝐧𝐬𝐢𝐨𝐧𝐢𝐟𝐨𝐧𝐝𝐢, 𝐦𝐢𝐬 𝐨𝐧 𝐢𝐥𝐦𝐬𝐞𝐥𝐠𝐞𝐥𝐭 𝐦õ𝐞𝐥𝐝𝐮𝐝 𝐩𝐞𝐧𝐬𝐢𝐨𝐧𝐢𝐩õ𝐥𝐞𝐬 ä𝐫𝐚 𝐞𝐥𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐣𝐚 𝐤𝐮𝐤𝐮𝐛 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐦õ𝐭𝐭𝐞𝐭𝐮 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐨𝐨𝐧𝐢𝐤𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 𝐤𝐮𝐥𝐮𝐭𝐚𝐦𝐚, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐩𝐞𝐚𝐛 𝐩𝐞𝐚𝐬𝐭 𝐩õ𝐫𝐮𝐧𝐮𝐝 𝐨𝐥𝐞𝐦𝐚, 𝐞𝐭 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐭𝐞𝐠𝐮𝐯𝐢𝐢𝐬𝐢 𝐭𝐚𝐤𝐤𝐚 õ𝐢𝐠𝐮𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚. 𝐀𝐠𝐚 𝐣𝐚𝐡, 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐚𝐥𝐭 𝐩𝐨𝐥𝐞 𝐬𝐞𝐥 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐭. 𝐊𝐮𝐢 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐧õ𝐧𝐝𝐚 𝐧õ𝐝𝐫𝐚𝐦𝐞𝐞𝐥𝐧𝐞, 𝐞𝐭 𝐨𝐦𝐚 𝐬öö𝐠𝐢𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐨𝐨𝐧𝐢𝐤𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 𝐤𝐚 𝐧𝐞𝐥𝐣𝐚𝐤ü𝐦𝐧𝐞𝐧𝐝𝐚𝐭𝐞𝐬 ä𝐫𝐚 𝐤𝐮𝐥𝐮𝐭𝐚𝐛, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐤𝐞𝐬 𝐤𝐞𝐞𝐥𝐚𝐛 𝐭𝐚𝐥 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐚 𝐧ä𝐢𝐭𝐞𝐤𝐬 𝐬𝐞𝐢𝐭𝐬𝐦𝐞𝐤ü𝐦𝐧𝐞𝐧𝐝𝐚𝐭𝐞𝐬. 𝐋ä𝐡𝐞𝐛 𝐤𝐚 𝐩𝐞𝐧𝐬𝐢𝐩ä𝐞𝐯𝐚𝐥 𝐞𝐥𝐞𝐤𝐭𝐫𝐨𝐨𝐧𝐢𝐤𝐚𝐩𝐨𝐨𝐝𝐢 𝐣𝐚 𝐤𝐮𝐤𝐮𝐛 𝐬𝐢𝐬𝐬𝐞𝐨𝐬𝐭𝐞 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐦𝐚. 𝐕õ𝐢𝐛-𝐨𝐥𝐥𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐛 𝐬𝐞𝐞 𝐭𝐚𝐫𝐤𝐮𝐬 𝐥𝐢𝐡𝐭𝐬𝐚𝐥𝐭 𝐚𝐣𝐚𝐠𝐚 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚 𝐣𝐚 𝐬𝐞𝐢𝐭𝐬𝐦𝐞𝐤ü𝐦𝐧𝐞𝐧𝐝𝐚𝐭𝐞𝐬 𝐞𝐧𝐚𝐦 𝐬𝐞𝐝𝐚𝐬𝐢 𝐞𝐢 𝐦õ𝐭𝐥𝐞 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐚𝐭𝐚𝐝, 𝐞𝐭 𝐬öö𝐧𝐮𝐤𝐬 𝐬𝐚𝐚𝐝 𝐣𝐚 𝐤𝐮𝐢 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐫𝐚𝐡𝐚𝐧𝐚𝐭𝐮𝐤𝐞𝐬𝐭 𝐤𝐚 𝐫𝐨𝐡𝐤𝐞𝐦 𝐤𝐨𝐠𝐮𝐧𝐞𝐛, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐤𝐮𝐤𝐮𝐝 𝐦𝐮𝐮𝐝𝐞𝐥𝐞 𝐤𝐢𝐥𝐚𝐤𝐨𝐥𝐚 𝐚𝐬𝐣𝐚𝐝𝐞𝐥𝐞 𝐥𝐚𝐚𝐛𝐞𝐫𝐝𝐚𝐦𝐚. 𝐏𝐫𝐚𝐞𝐠𝐮𝐧𝐞 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐯ä𝐥𝐣𝐚 𝐯õ𝐭𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐧ä𝐢𝐭𝐚𝐛 𝐬𝐞𝐥𝐠𝐞𝐥𝐭, 𝐦𝐢𝐥𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐯õ𝐢𝐦 𝐣𝐚 𝐣õ𝐮𝐝 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐭𝐚𝐠𝐚 𝐨𝐧. 𝐈𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮𝐬𝐞𝐬 𝐤𝐚𝐨𝐭𝐚𝐯𝐚𝐝 ü𝐩𝐫𝐢𝐬 𝐤𝐢𝐢𝐫𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐦õ𝐢𝐬𝐮𝐬𝐞, 𝐤𝐮𝐢 𝐫𝐚𝐡𝐚𝐧𝐮𝐦𝐛𝐫𝐞𝐢𝐝 𝐧ä𝐞𝐯𝐚𝐝. 𝐊𝐚𝐡𝐣𝐮 𝐨𝐧 𝐥𝐢𝐡𝐭𝐬𝐚𝐥𝐭 𝐧𝐞𝐧𝐝𝐞𝐬𝐭, 𝐤𝐞𝐬 𝟐𝟎 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐩ä𝐫𝐚𝐬𝐭 𝐬𝐞𝐝𝐚 𝐫𝐚𝐡𝐚 𝐭𝐚𝐠𝐚 𝐧𝐮𝐭𝐚𝐯𝐚𝐝, 𝐤𝐮𝐢 𝐧𝐞𝐞𝐝 𝐬𝐚𝐦𝐚𝐝 𝐭𝐞𝐥𝐞𝐤𝐚𝐝 𝐣𝐚 𝐭𝐞𝐥𝐞𝐟𝐨𝐧𝐢𝐝 𝐨𝐧 𝐣𝐮𝐛𝐚 𝟏𝟎+ 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭 𝐩𝐫ü𝐠𝐢𝐦ä𝐞𝐥.

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised