Alates eelmisest esmaspäevast käivitusid Eestis COVID-viiruse deltatüve laine pidurdamiseks uued piirangud, mis kehtivad peamiselt neile, kes on vaktsineerimata, pole koroonaviirust põdenud või ei tõesta oma nakkusohutust kuidagi teistmoodi.
See kõik annab aimu, milline hakkab olema meie elu sügisel: kui esimesed kaks lainet puudutasid meid kõiki, siis kolmas saab olema vaktsineerimata inimeste laine. Just nende seast tuleb lõviosa haigestunuid ja surnuid, nagu me juba näeme, aga neid puudutavad kõige karmimalt ka piirangud.

Seetõttu on oluline, et kõik inimesed – vanusepiir on praegu 12 – laseksid ennast ja oma lähedasi vaktsineerida. See jutt ei ole mingi propaganda ega riigi surve, vaid lihtsalt reaalsus. Meil tuleb selle viirusega veel pikalt koos elada ja kõik senised numbrid maailmas näitavad, et võimalikult paljude inimeste vaktsineerimine on ainus viis, kuidas saame riiki avatuna hoida.

Numbrid näitavad

Numbrid näitavad, et riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrge, käitub viirus märgatavalt teistmoodi. Näiteks Suurbritannias oli eelmise viiruselaine tipu ajal keskmiselt 1200 surma päevas, praegu on see number aga jäänud selgelt alla 100. Samal ajal Venemaal sureb iga päev Estonia laevahukuga võrreldav hulk inimesi ehk umbes 800, mis on kõige kõrgem tase pandeemia algusest saadik.

Põhjus on lihtne: kui Suurbritannias on üle 70% rahvastikust vaktsineeritud, siis Venemaa on “tänu” takerdunud Sputniku vaktsiini arendusele ja rahva seas külvatud vaktsiinihirmule vaktsineeritud vaid 26% inimestest.

Eestis on jätkuvalt neid inimesi, kes soovitavad ennast mitte vaktsineerida ja koguni valitsuse viiruse leviku piiramiseks seatud korraldustele mitte alluda. Need on kuritahtlikud soovitused, mis võivad inimestele maksma minna nende elu ja tervise.

Just vaktsineerimine aitab hoida ühiskonna, see tähendab koolid, töökohad, aga ka inimestele tööd andvad söögikohad, spordisaalid ja meelelahutusasutused avatuna. Maailmas on tänaseks süstitud 4,5 miljardit vaktsiinidoosi.

Kõik Eestis heaks kiidetud vaktsiinid on tervisele ohutud ja neid süstinutel on väiksem tõenäosus nakatuda, eriti aga raskelt haigestuda või surra.
Näeme seda igapäevastest andmetest: meil on umbes pooled inimesed vaktsineeritud, haigestunute seas on neid aga vaid umbes iga neljas.

Haiglas on praegu aga üle 90% neid, kellel on vaktsineerimiskuur läbimata. Ent isegi kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, põevad nad viirust enamasti kergelt. USA-s, kus on vaktsineeritud 170 miljonit inimest, on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestel tõenäosus sattuda haiglasse 0,004% ja surra 0,001%.

Võimalikult lähedale

See näitab, et ainus tee viirusekriisist välja on võimalikult kiire vaktsineerimine. Seetõttu on valitsus astunud ka jõulisi samme, et tuua vaktsineerimine igale inimesele võimalikult lähedale.

Muuhulgas lähtume põhimõttest, et vaktsineeritud inimestele (samuti ka viiruse läbipõdenud või hiljuti testi teinud inimestele) piirangud kehtima ei hakka. Alates esmaspäevast on ilma ohutustõendit kontrollimata sisetingimustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejaga üritused. See tähendab, et juba peaks meil kõigil COVID-tõend väljaprindituna või telefonis kaasas olema.

Tõsi on ka see, et Delta tüve suurema nakatumisvõime tõttu peavad riigid kehtestama üldisemaid piiranguid, Eestis on võetud seisukoht, et nendes ruumides, kus lähikontakti enamasti ei ole võimalik vältida ja kontrolli vaktsineerituse üle ei saa teha – näiteks ühistranspordis – tuleks kanda maski. Seda võiks teha ka teistes avalikes siseruumides, kus inimestega lähikontakti vältida ei õnnestu, sest kunagi ei tea, kes parasjagu on vaktsineeritud või kes võib olla viirusega nakatunud. Kandes maski kaitseme nii enda kui meiega lähikontaktis olevate inimeste tervist.

Vaktsineerimine on kättesaadav kõigis maakondades, endale aja broneerimiseks minge digilugu.ee või helistage 1247. Apteekides vaktsineerimiseks saab aja broneerida aadressil vaktsineeriapteegis.ee. Vaktsineerima võib minna ka ilma eelregistreerimiseta.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare