12.7 C
Kuressaare
Esmaspäev, 27. september 2021
spot_img

Paneme Euroopa kliimapaketi enda kasuks tööle

Euroopa Komisjoni kliima- ja energeetikapaketi eesmärk on tagada, et aastaks 2030 on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heide 55% väiksem kui aastal 1990. Samas sillutab see teed, et Euroopa Liit saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

Loomulikult tekitavad muudatused küsimusi ja isegi hirme. Seejuures tuleb aga esmalt aru saada, et pakett, mille komisjon hiljuti välja käis, on ettepanek, mille üle liikmesriigid alles läbirääkimisi pidama asuvad. Eestis arutame paketti järgnevatel kuudel erinevate huvirühmade ja ministeeriumidega. Kindlasti rõhutame oma murekohti Euroopas ees seisvatel läbirääkimistel.

Samas ei tohi me unustada, et komisjoni pakutud pakett on raamistik kogu Euroopale. Iga riik peab siia oma tugevused ja võimalused ise juurde leidma.

Võimalused kõigis valdkondades

Eestis on kliimaprobleemid üha enam teadvustunud ja diskussioonis osalevad aktiivselt erinevad osapooled. Arutelud on toimunud poliitilisel tasemel, ametkondade vahel, ettevõttete ja huvigruppide kaasabil ning kohalikul tasemel kodanikeni välja.

Suur osa senisest kliimadiskussioonist on Eestis keerelnud peamiselt energeetika ümber. Arvestades, et ajalooliselt on just energeetika andnud kõige suurema osa meie kasvuhoonegaaside heitest, on see ka täiesti mõistetav.

Samas on tähtis tunnistada, et energeetika osas on Eestis asjad juba pikka aega rohepöörde suunas liikunud. Seda tõestavad näiteks meie taastuvenergeetika kasvav osakaal, õiglase ülemineku kaasav planeerimine, eesolevad rahvusvahelised tuuleenergia projektid, viimaste aastate tihe fookus vesinikule, rahvusvaheliselt tuntud energia nutivõrk ja ka Eesti Energia hiljutine süsinikuneutraalsuse plaan.

Uue kliima- ja energeetikapaketi valguses on siiski viimane aeg mõelda kliimaneutraalsuse saavutamisele laiemalt. Võimalusi rohepöördeks on tõesti kõikides valdkondades, alates suurtest majandust üleval hoidvatest sektoritest kuni väikeste kohalike kodanikualgatusteni.

On rõõmustav, et kohalikud omavalitsused on mõtlemas üha rohelisemalt. Keskkonnainvesteeringute Keskuses avatud kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade toetus on osutunud väga populaarseks ning kliima teemad on ka laiemalt kohalikele omavalitsustele aina olulisemad. Panustatakse nii linnade ja valdade rohestamisse kui ka tehnoloogiate arendusse.

Kohalik initsiatiiv

Üheks eeskujulikuks näiteks on Tartu linn, kus on seatud ambitsioonikas kliimaneutraalsuse eesmärk, katsetatud erinevaid transpordilahendusi, nagu näiteks rattarent ja nn autovabaduse puiestee, ning tehtud haljastuse suurendamiseks uusarendustele krundi roheväärtuse indeks. Häid näiteid on aga veel – Viimsis katsetatav UrbanStorm projekt, kus luuakse looduspõhiste lahenduste abil kaitset üleujutuste vastu, Tallinnas loodav putukavälja projekt, Lääne-Harju valla rohevalla kontseptsioon. Lisaks sellele on teostatud häid kliima projekte ka  LEADER võrgustiku kaudu, näiteks rahvusvaheline koostööprojekt “OFF-GRID – Võrgust vaba energiatootmine DIY: Taastoodetava energia kasutamine maamajanduse arendamiseks” Pärnumaal ja Lääne-Virumaal elluviidud projekt  “Tuul ja päike maheaiandis”. Tehnoloogia poole pealt väärib kindlasti märkimist Keila ja Paldiski koostöö vesinikutehnoloogia arenduses ja kasutusele võtus.

Sellised kohalikud initsiatiivid ainult tugevdavad riigi võimalusi olla ka tuleviku energeetikas nii teadmiste kui toodete eksportija.

Ei tohi unustada, et oluliseks panuseks on ka tegevused valdades, mis ei ole eraldi suured projektid, vaid käivad valdade arenguga kaasa. Näiteks LED-tänavavalgustusele üleminek, katlamajade ja küttetorustike rekonstrueerimine, valla hoonete energiatõhus, kergliiklusteede arendamine jne.

Positiivsed näited

Eestil on palju põhjusi nii EL-i kui ka maailma tasemel rohepöörde korraldamisel aktiivselt kaasa rääkida. Saame tuua positiivseid näiteid uue paketi kahest olulisest valdkonnast – transpordist ja hoonetest.

Meie aktiivne iduettevõtluse sektor on loonud mitmeid häid lahendusi, et transpordisektorit tõhusamaks muuta. Bolt on olnud üks olulisemaid liikuvusteenuse (ingl k Mobility-as-a-Service) valdkonna eestvedajaid kogu maailmas. Häid näiteid on veelgi.

Transpordivaldkonna Euroopa roheleppest tulenevad eesmärgid on kajastatud Eesti uues,  transpordi ja liikuvuse 2021.-2035. aasta arengukavas, mille üks peafookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine. Selle teostamiseks kasutatakse nii Euroopa taasterahastu kui ka moderniseerimisfondi raha, tekitades seeläbi olulisi arenguid nii elektri- kui ka vesinikutranspordis.

Ka hoonete sektoris ei ole meil raske häid näiteid tuua. Roofit.solar ja Solarstone loovad innovaatilisi katuselahendusi, mis toodavad päikeseenergiat.  Eesti e-ehituse 3D kaksik aitab analüüsida, simuleerida ja visualiseerida ehitatud keskkonnaga seotud muudatusi. Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühm veab mitut suurt projekti hoonete ja linnade nutikamaks ja tõhusamaks muutmiseks jne.

Tiigrihüppest viigrihüpe

Kui peaminister Kaja Kallas sel kevadel riigikogus Euroopa Liidu poliitikast rääkis, meenutas ta, et 1996. aasta tiigrihüppe programmi käivitamisel kasutas president Lennart Meri kõnekäändu “kes hiljaks jääb, see ilma jääb”. Peaminister kutsus sellise eluterve suhtumisega üles lähenema ka rohepöördele, mida võiks Läänemere ohustatud liigi järgi koduselt kutsuda viigrihüppeks.

Euroopa käsitleb üleminekut kliimaneutraalsusele kui majanduspoliitika alust. Fookus on sellel, kuidas arendame oma majandust, et see vastaks meie sotsiaalmajanduslikele ootustele, kuid täidaks ka keskkonnaeesmärgid. Peame seda Eestis samamoodi käsitlema.

Äsja kutsus valitsus kokku rohepoliitika juhtkomisjoni, mis samadel alustel hakkab Eesti viigrihüpet suunama.

Eelseisvatele kliima- ja energeetikaläbirääkimistele Euroopas läheme mõttega, et luua võimalikult head alused meie majanduse järgmiseks suureks hüppeks. Olen samas kindel, et kliimapoliitika abil saame oma elu tulevikus palju paremaks muuta. Kui palju paremaks – see on meie enda teha.

1 kommentaar

guest
1 Kommenteeri
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Anonüümne
Anonüümne
1 month ago

Vaielda võib, kas inimtekkeline CO2 on määrava tähtsusega. Kahtlust ei ole aga nende 𝗶𝘀𝗶𝗸𝘂𝘁𝗲 𝘃𝗮𝗶𝗺𝘀𝗲 𝘁𝗲𝗿𝘃𝗶𝘀𝗲 puudujääkides, kes tahavad meid 14 aastaga rohepesu promodes põhja lasta.
Nägemata, et see viiks meid otse kuristikku.

12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised