9 C
Kuressaare
Kolmapäev, 22. september 2021
spot_img

Hiina sõjalaev ei tulnud Läänemerele…

Iraani sõjalaev sisenes ka Eesti territoriaalvetesse, mille peale sai Tallinnast “käsu” lahkuda ja lahkuski, teiste olemasolu Eesti välisuudiste kuulutajad aga ei maininudki, ehkki tulnuks teha. Tegu oli ju Moskva (ja Pekingi kaas-) juhitud Shanghai Koostööorganisatsiooni liikmete esimese sõjalise etteastega n-ö NATO alal. Rahumeelsega küll, aga …
Teadlik kokkumäng
Infot täpsustades saanuks ka näiteks öelda, et Iraan esindab moslemimaailmas šiiite, Pakistan aga sunniite ja nende koostöö Venemaa egiidi all kinnitab seda, et Moskva – erinevalt Washingtonist ja Brüsselist – oskab asju ajada kõigi moslemitega. Paraku on see nii.
Peamine – tulnuks küsida, miks ei tulnud Hiina sõjalaevad, sest kui kolm aastat tagasi tähistati Hiina sõjalaevastiku juubelit (venelased pidasid oma 325. aastapäeva), olid Venemaa sõjalaevad kohal. Kui mullu peeti Moskvas võiduparaadi, marssisid Punasel väljakul nii Hiina kui India sõdurid. Seda silmatorkavam oli Hiina sõjalaevade puudumine samuti 25. juulil peetud traditsioonilisel mereparaadil Vladivostokis, kus sedapuhku olid ainsateks külalisteks Vietnami sõjalaevad.
Midagi on juhtunud Vene-Hiina suhetes või käib teadlik kokkumäng kolmandat asjaosalist silmas pidades. Igal juhul on viimane aeg lõpetada Aasias toimuva ignoreerimine, sest mäng on üks ja me oleme selles mängus sees.
Pingelises rahvusvahelises olukorras on iga suure kohal- või äraolek tähendusrikas, nagu ka järjekord. Igal juhul oli USA riigisekretäri asetäitja Wendy Sherman 26. juuli Pekingis, et arutada Hiina välisminister Wang Yiga strateegilist tasakaalu maailmas, 28. juulil teeb Sherman sama Venemaa asevälisministri Rjabkoviga Genfis. Ehk siis USA-le on taas partneriks number üks Hiina.
Nii nagu tänavu märtsis kohtusid Alaskal välisministrid, kes läksid tülli ning avasid sellega tee USA-Venemaa tippkohtumisele. Nagu teada, tõi see kaasa USA valimiste eelsetele lubadustele vastupidiselt kaasa Venemaa jõupoliitika tunnustamise, sest Biden loobus katsetest pidurdada Nord Stream2 ehitamist.
Meil on palju räägitud Suurbritannia sõjalaeva väljatõrjumisest Venemaa poolt enda omaks kuulutatud vetest Krimmi rannikul 23. juunil, samas pole aga sõnagi kõlanud sellest, et Hiina sõjalaevad sundisid 12. juulil samal ettekäändel Lõuna-Hiina merest lahkuma USA sõjalaeva. (Pealegi – viimasel kümnendil on seda juhtunud korduvalt, samas kui eelnev intsident Mustal merel toimus 1988).
Ajutised liidud
Sobiv on meelde tuletada, et USA sõjalaevastik on suurem kui Venemaa oma (viimase relvastus on hetkel parem, mida Putin ei väsi kinnitamast), ent maailma suurim sõjalaevastik kuulub ikkagi Hiinale. Peking andis pärast Shermani ja Wang Yi kohtumist teada, et nõuti oma maine kahjustamise lõpetamist USA poolt (Washington heidab ette pandeemia vallandamist, küberrünnakuid ja inimõiguste rikkumisi) ja et USA arvestagu, et Taiwan pole iseseisev (riik). See viimane tuletab paratamatult meelde Leedu nädalatagust otsust kehtestada Taiwaniga diplomaatilised suhted. Seda erinevalt Lätist ja veel paarikümnest riigist, kes omavad suhteid Taipeiga ehk siis Taiwani pealinnaga.
Kui nüüd meenutada, et Leedu ja Eesti saatsid mullu Hiina peaministriga Hiina-Ida-Euroopa tippkohtumisele üksnes välisministrid, siis on ilmne, et Leedu uus samm aimata ette USA välispoliitikat, võib osutuda korralikuks möödapanekuks.
Praegu on aeg, kus suurriigid võivad käigult muuta oma hoiakuid, teha ajutisi liite, mis juba iseenesest välistavad kõigi toimuvast puudutavate huvide arvestamist. Selge see, et igasuguse ajutise kannatajateks osutuvad eelkõige väikeriigid.
Signaal uuest ajast
Mõistagi on kena uhkeldada sellega, et Eesti on teist aastat ÜRO Julgeolekunõukogus, ent reaalsuseks ka see, et oleme suures poliitikas ühtaegu “kannatanute” leeris. Septembris 2017 kuulutas USA president Trump, et Eesti saab esimesena Ida-Euroopas (koos Saksamaa ja Å veitsiga) uue suursaadiku.
Esiletõst missugune, mille venides järgnes vastupidine esiletõstmine – demokraadist USA suursaadik Tallinnas lahkus demonstratiivselt ametist ja juba kolmandat aastat ajame läbi ajutiste asjuritega. Lätis ja Leedus on aga saadikud aastatest 2018 ja 2019 olemas. Samas meenutagem, et iseseisvumise algaastail resideerus USA kõrgeima kaliibriga diplomaat Robert Frasure Tallinnas ja mitte Riias ega Vilniuses.

Täissuhtlus tähendab ennekõike usaldust ja vajaliku info jõudmist vajalikule tasandile. Eriti praegusel, eelneva radikaalse ümberhindamise ja ümberrivistumiste ajal. Seda globaalselt ehk siis – Aasia riikide sõjalaevade seilamist Läänemerel tuleb võtta kui signaali uuest ajast ja kui vajadust olla valmis peamänguri kohalesaabumiseks.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised