2 C
Kuressaare
Esmaspäev, 20. september 2021
spot_img

Valik ilma üleskutseteta

Sellal oli päevakorrapunktiks Narva separatismi juurte läbilõikamine. See töö tolleks korraks tehtud, tuli peale Paldiski ja Ämari tagasivõtmine Eesti Vabariigi põhiseaduslike võimude valitsuse kätte, milleks oli vaja viia läbi mitu erioperatsiooni alates selle kindlakstegemisest, kes ja mida Paldiskis reaalselt kontrollib.
Tegelikult ei ole kriisikomisjoni olemasolus aga midagi erakorralist. See on iseseisva riigi toimimiseks kõigiti loomulik täitevvõimu organ, milles tema liikmete ametkondlik kuuluvus ja auaste on täiesti kõrvalised asjaolud, võrreldes komisjoni volitustega sellekohaste määruste järgi. Ta ei asenda midagi, ent ta võib arukad mõtted liita ning et seda teha, võib ta lollusi ka filtreerida.
Eelised ja umbusk
Praegu on niisuguse lollusega tegemist näiteks kõigil neil juhtudel, mil kirjutatakse Eesti Vabariigi idapiiri kiirest väljaehitamisest kui üksnes ettevõtmise vaevast. Eesti idapiiri kõige keerulisem “lõik” asub piki Narva jõge ja ulatub kirdes õhuruumi Vaindloo saarekese kohal. Schengeni loogika Narvas ei tööta ning kui töötakski, ei muudaks see olukorda Eesti Vabariigi jaoks lihtsamaks, kuna rahu tagamine piirijõgedel on alati mitme- ja üliharva kahepoolne protsess. Vene Föderatsioon tahab väga, et rahu Narvas ning järelikult ka Kirde-Eestis tervikuna oleks rahvusvahelise poliitika ja seega ka pikaajaliste läbirääkimiste objekt, sest just nõndaviisi saab olukorda Vene Föderatsiooni jaoks “lähisvälismaal” kõige kauem destabiliseerida ilma erilise interventsioonita.
Me võime ju öelda, et hetkel on meil tähtsamatki teha, kuid minu meelest ei ole probleemide kumuleerimine seesama, mis lume sahaga kokkulükkamine. Kui asjatundjad näiteks ütlevad, et kolmas pandeemiline laine tuleb, siis, tõtt öeldes, ei pane minusugust väga muretsema nood võimalikud eelised, mida kahekordne ja halbade kõrvalmõjudeta vaktsineerimine mulle eraldi annaks. Küll olen ma mures nende pärast, kes ikka veel ei mõista, et lõpetatud vaktsineerimine võib olla ka nende eeliseks. Niisamuti olen ma mures ka nende pärast, kellel on õigus vaktsineerida või kes kannavad vaktsineerimise edukuse eest hoolt mõnel teistsugusel viisil.
Viimatimainitute hulka võib meist kuuluda igaüks, sest kui vaktsineerimise aega jääb ka mingi muu haiguse ägenemine, inimene ise aga peab sellist ägenemist just vaktsineerimise tagajärjeks, siis on üsna arusaadav, et ta võib revaktsineerimise suhtes aasta-pooleteise pärast olla endiselt umbusklik ja järelikult muutub küllalt raskeks teda veenda uue vaktsineerimise kasuks.
Pandeemia läbipõdenute sotsiaalsest rehabilitatsioonist siin üldisemalt isegi rääkimata.
Patoloogiline sümptom
Kas kogu kirjeldatud olukord on jama? Arvan, et ei ole, nagu ei ole jama ükski asi, mis maksab, ent võitlus pandeemiaga maksab väga palju. Kes on selles “mittejamas” süüdi? Selles, et Keskerakonna juhatuse liige Mailis Reps pidas loomulikuks, et ministri ja erakonna ühe juhi isiklik ülalpidamine kuulub avaliku sektori kulutuste sisse, pandeemia kindlasti süüdi olla ei saa. Kahtlusalused ses suhtes saavad olla need, kes ei pannud kätt ette ega kutsunud ministrit korrale juba esimesel juhul, kui ilmnes patoloogiline sümptom kõrvalekaldest, mida ma parema puudusel nimetaksin intellektuaalseks skolioosiks ehk vaimse selgroo püsivas kõverdumiseks.
Seda oleks võinud teha iga Mailis Repsi kõrvalolija mistahes asjassepuutuvalt positsioonilt, olgu erakonnas või Riigikogus või valitsuses või ministeeriumis. Kahjuks on tulemus käes kujul, mis on väga halb igast otsast, sest kahtlusaluste hulk on paraku lahtine.
Plakati ülevõõpamine
Kuidas mõeldakse sellest ummikust välja pääseda? Minu meelest on jabur osatada nüüd tõsiasja, et Mailis Reps kaotab sissetulekutes – nagu oleks säärane kaotus miskisugune trahv, mida võib pealegi vaidlustada!
Sissetulekutes kaotab igaüks, kes jääb pensionile või kelle regulaarne sissetulek väheneb põhjusel, et see ulatub üle seadusega fikseeritud pensioni ja palgamäära summa. Vähe oleks kasu ka küsimisest, kas Mailis Repsil on nii palju raha, et maksta oma kaitsjatele kvalifikatsioonikohast tasu. Ent oletagem korraks, et ta mitmeastmelise edasikaebamise järel mõistetakse absoluutselt õigeks. Kes siis kannatab? Mitte ilmtingimata Mailis Reps ise, vaid hoopis keegi, kellelt nõutakse sisse õigusabi kulud jne.
Ainult et ma pean ülekohtuseks oma töö tegemist sellises igapäevases infotulvas, kus mul tuleb kogu aeg seista vastakuti arusaamatustega selle ümber, mida teeb Keskerakond ning kas Mailis Repsil koos oma perega on tuju või mitte. Minu tööks on mõned õppevahendid kasutamiseks nii kodus, distantsilt kui ka kõrgkoolides. Kolm neist on trükis, kolm käsil. Kes nõuab rohkemat, ega see ei tee ööpäeva sekunditki pikemaks või mind ennast 30 aastat nooremaks! Nii on meie kõigiga. Kui tööd on ülearu palju, siis ei saa ka puhkus olla normaalne. Kui põhimõtteline otsus see siis oleks, kui tervise- ja tööminister Tanel Kiik maha võtta eksituste eest vaktsineerimisel, mitte aga selle eest, et ööpäeva lõplikkuse juures tööpoliitikaga süvitsi ta tegeleda ei jõua? See ei oleks isegi mitte vigadeparandus. See oleks plakati ülevõõpamine.
Vähesed valikud
Õigupoolest on meietaolistel valida väga vähe ja kui ma mõnikord olengi valinud õigesti, siis kindlasti harvemini kui valides valesti. Vaktsineerimise kasuks ei pidanud ma küll otsustamagi. See, et ma kuuri läbi tegin, oli minu veendumus protseduuri põhjendatuses koos perearsti vaikiva käsuga. Tuleb järgmine kord, käitun samamoodi. Kas poliitiline olukord Eesti erakondades on järgmisel aastal, niisiis senise vaktsineerimise järel, parem? Ei usu, järelikult ei jää mul üle muud kui õppida tegema päris oma isiklikku tööd korralikult ka halval ajal. See on täiesti võimalik, kui sa ei lase halbu aegu enesesse sisse ega lükka vastutust eneselt ajale oma ümber.
Veider, et meie erakonnad ei saa sellest aru. Vanasti toimisid
üldhariduskoolis niisugused kasvatusmeetodid nagu järeleksamid, suvetöö, järeltunnid ja klassikordamine ehk sitsimine. Kõige äärmuslikumateks vahenditeks olid saatmine erikooli ning suunamine tööstuskooli. Eestis pole mõtet meie erakondi sitsima panna. Vaesed kohalikud omavalitsusüksused, kelle territooriumil peaks tegutsema mõni poliitiline erikool, veel vaesemad pikapäevarühma pedagoogid, kes peaksid sellistes koolides korda pidama!
guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised