See on suur allikas, 16-20 m läbimõõduga, sügav ja veerikas, millest nähtavasti saanud ka oma nime. Aga ka Kaarmisel on oma Pöhatu allikas, saime selleaastasel allikaretkel teada.
Selle aasta jaanuarikuu alguses plaanisime üle vaadata Saaremaa valla Kaarmise küla allikad. Neid on selle aadressi järgi keskkonnainfo registris kolm, kõikide juurde märgitud – nimi teadmata -, nii nagu enamikul allikatel registris.
Kohalike elanikega suheldes on sageli selgunud, et allikal nimi siiski on ja seda teavad kohalikud elanikud. Seekord kutsusin teejuhiks Kaarmise allika juurde geograafiharidusega Elmar Aru, kes koos kaasa Ilsega elavad Kaarmise külas.
Kui paljud Saaremaa allikad on pika jalgsitee kaugusel või mõnel muul põhjusel raskesti leitavad, siis Kaarmise Pöhatu allikale saavad huvilised ka iseseisvalt minna.
Ühel kenal jaanuarikuu päeval sõitsime koos teejuhtidega Kaarmise külast Anijala-Kärla teed mööda tee paremal pool seisva puidust märgini, millel tekst: Kaarmise. Sealt edasi läksime jalgsi vasakule suunduvat metsateed mööda, kui tee läks kaheks, siis pöörasime paremale.
Ja jõudsimegi allikale, kelle nimi on Ilse sõnul Pöhatu – see tähendab, et ei teata, kui sügav see on. Nagu põhjatu. Vesi siin otsa ei saa, allikast lähtuv oja voolab edasi Kaarmise mõisa veskitiiki. Suur allikas, vool tugev.
Märkasime, et allikas on puuoksad, mis vajaksid eemaldamist. Kevadel valguvat pinnaveed sisse, vesi rauarohke, polevat maitsev. Suvel olevat allika ümbruses palju linnulaulu kuulda. Lähiümbruses on näha palju kiviaedu.
