“See pole meil sugugi esimene aasta, oma viiendat korda vast, ” püüdis Leedu kunagise pilootprojekti algusaega meenutada ja lisas, et alguses sai pikemat lahtiolekuaega katsetatud olude sunnil. “Nüüd juba teame, et ooperipäevadeks peab köök ja teenindussektor korralikult mehitatud olema ja kui pärast kontserti sillalt kontsaklõbinat kostma hakkab, paneme pannid tulele.”
Ku-Kuu terrass oma imelise lossivaatega on muidugi niigi alatasa kliente täis, ent öistel külalistel tuleb ilmselt leppida siseruumiga, mis on samuti avar ja hubane. Omaniku sõnutsi on hooajalise restorani pidamine paras väljakutse, ent tänavu kümnendat aastat tegutsenud ja väljakujunenud mudel töötab nüüd juba päris hästi.
Meeskond kui mootor
Leedu peab kõige olulisemaks ühtlase mootorina töötavat meeskonda ja töötajatest tal puudust ei ole. Sel suvel on restoranis iga päev tööl seitse kokka ja keskmiselt kümme saaliteenindajat ning kokku annab restoran tööd 60-le inimesele.
“Muidugi tähendab see seda, et töötajaid, kes meile suveks appi tulevad, peab koolitama ja juhendama, aga see on paratamatus,” tõdes ta. “Kõige sellega tuleb toime ikka ainult nii, et oled ise kogu aeg kohal.”
Eelmisel koroona-aastal oli toitlustusasutustel väga keeruline, aga kuna Ku-Kuu majandusseis oli normis ja maksuvõlgu ei olnud, elati see riigi abimeetmete toel kenasti välja.
Mulusest veelgi keerulisemaks peab Leedu hoopis esimest tegutsemisaastat, kus tuul keerutas tolmu ja restoran püüdis päevapraadidega elus püsida ning maja üleval pidada. See aga ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. Sama keeruline oli ülemöödunud aasta, mil restorani külastatavus oli ülisuur ning pani teistpidi inimvõimete piirid proovile. Nüüd on Ku-Kuu restorani mudel paika loksunud ja nagu omanik ise ütleb, teeb ta lihtsalt oma ja nii hästi kui oskab.
“Kõik hakkab ikka peast, kui sa mõtled, et elu on niru, siis nii ongi,” rääkis Leedu, lisades, et samuti on ta veendunud, et kala hakkab mädanema peast.
Ju ta teab. Olles ise kirglik hobikalamees, tutvus ta paljude kohalike kaluritega ning hakkas üha enam pakkuma roogasid Läänemerest püütud värskest kalast.
Nimetus tuli hiljem
“Täna me nimetame ennast kindlalt kalarestoraniks, aga nimetus tuli maja sisule järele hiljem,” sõnas ta ning lisas, et ehkki restoranis saab ka liha- ja taimetoitu, ongi siiski värske kalaroogade valik Ku-Kuu nišš.
Kümne tegutsemisaasta jooksul on restoranil kujunenud kindel püsiklientuur, paljud käivad ehk vaid korra või paar aastas, ent teavad täpselt, kuhu tulevad ja mida oodata. “See on rõõm ja iga restorani eesmärk, kui oled kindel sihtkoht,” ütles ta ning lisas, et ükski restoran ei taha olla lihtsalt võimalus, kus keha kinnitada. “Meil on päris suur hulk teadlikke kliente, kes broneerivad nii lauda kui roogasid ette.”
Alanud ooperipäevadeks on leedul šampanjakülmik pilgeni täis tellitud ja ta teab, et pärast suurt muusikasündmust on see joodud tilgatumaks.
“Lisaks vahuveinid ja kõik teisedki karastavad joogid,” naeris ta, lisades, et see erakordne usaldus on aastatega tulnud välja teenida.
0
1