Tegemist on mittetoksiliste koolera vibriooni tüvedega, mis võivad 2-3% inimestest põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, haavanakkust, kõrva- ja nahapõletikku ning mädanikke. Ohustatud on eelkõige nõrgenenud immuunsusega inimesed ja need suplejad, kelle kehal on marrastusi või haavandeid.
Terviseameti Keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul on veega levivate mikroorganismide levik muutunud aina aktuaalsemaks. Põhjused on seotud nii kliima soojenemise kui ka maailma avatuse ning aina intensiivsemaks muutunud veetranspordi ja inimeste liikumisega.
“Kliima soojenedes tõuseb üldine merevee temperatuur, mis loob koos madala soolasisaldusega soodsad tingimused lõuna pool elavate haigusetekitajate liikide levikuks jahedamatesse aladesse, sealhulgas ka Läänemerre ja Eesti rannikule,” selgitas Albreht.
Üheks selliseks liigiks, kelle levik ja arvukus Läänemeres võib suureneda, on vibrioonid.
“Tänavuse eriti kuuma suve tõttu on sellised kasvutingimused kestnud pikemal perioodil ning hetkel on tuvastatud kolm vibrioosi haigusjuhtu inimestel. Teistes Läänemere riikides, näiteks Rootsis ja Soomes, on pilt sarnane,” rääkis Albreht.
