8.3 C
Kuressaare
Reede, 24. september 2021
spot_img

Raskes seisus seakasvatusel üks mure taas juures

Seakasvatus on hirmpalju räsida saanud, alates Vene turu ärajäämisest ja sellele järgnenud esimesest SAK-leiust metssigadel 2014. aastal ja järgmisel aastal katku levikust seafarmi. Kõige selle tõttu on alla omahinna tootmine kujunenud seakasvatuses reegliks, mitte suureks erandiks. Raske on ette kujutada, mida see on kaasa toonud seakasvatuses töötavate inimeste tervisele.

Just selle aastaid kestnud ebanormaalse olukorra tõttu on seakasvatusjuhiga raske jutule saada. Inimlikult väga mõistetav, sest Valjala seakasvatuskompleks on selle kõik pidanud kaks korda üle elama – 2016. a suvel 2700 seaga Sakla farmis ja aasta hiljem 3000 seaga Tagavere farnis.

Üks väike meenutus 2019. aasta 10. jaanuari Meie Maa usutluses Valjaala jõusöödatehase seakasvatusjuhi Margus Õunpuuga (pildil) -, mil eelmine ehk 2018. aasta oli katkujuhtudeta ja saadi kogeda ka esimesi rõõme sigade arvu taastamisest.
“Kuigi lahkunud aastal farmides nakkusi ei olnud, on pinge ikka alles – metsast ei ole see haigus kuhugi kadunud. Öeldakse, et nakkusoht varitseb 20 aastat, mil iga hetk võib uus katkupuhang tekkida. On ju näha, kuidas see Euroopas levib. Ütlen selle kohta nii, et kui tahame seakasvatusega tegeleda, tuleb selle ohuga õppida elama. Peame niimoodi töötama, et see haigus farmi ei pääseks. Järeleandmisi teha ei saa ega tohi. Oleme kaks rasket katkujuhtumit läbi elanud, see oli meile kõigile väga raske aeg, mis muserdas meie töötajaid just vaimselt. Aga ajasime ennast uuesti jalule ja ei andnud alla.
Tootmise poolest oli 2018. hea aasta, oleme suutnud produktiivsust tõsta, peade ja kilode arvu ning müügi suhtes oli meil kõigi eelnevatega võrreldes parim aasta. Selles mõttes hea. Aga teravilja hind oma järjekordse tõusuga, ja kuna Euroopas seakatk edasi levib, on liha hind väga madalale kukkunud, selles mõttes ei ole midagi rõõmustavat. Tänu sellele, et oleme suutnud toota ja stabiilselt müüa, oleme rasked ajad üle elanud, kuid miinus tiksub iga päevaga. /…/

Kui enne katku oli meil umbes 29 000 siga, siis eelmise aasta keskel oli üle 34 000 sea, seda tänu produktiivsuse tõusule. /…/

Süda tilgub verd, kui vaatad jaekaubanduses sealiha hindu. Keskmine on kuus-seitse eurot (koos käibemaksuga) ja meile makstakse keskmiselt kilo eest 1,45, pluss käibemaks. Kuidas nii olla saab? Aga saab.”
Mis mul rääkida….

“Mis mul sellest rääkida, alustame jälle otsast peale. Metssigade arvukus on uuesti tõusnud, aga kas keegi vastutavast ametkonnast on jälginud nende populatsiooni ja tegelenud sellega, et hoida arvukus madal? Lõpuks on katku mure jälle ainult koduseaseakasvataja mure,” vastas Margus Õunapuu mu pöördumisele juulikuu keskel raske südamega ja vastumeelselt.

“Me oleme seakatkuga õppinud elama ja kindlasti järgime ja täidame rangelt bioohutusmeetmeid. Neli korda aastas käiakse meie farmides bioohutusnõuete täitmist kontrollimas. Oleme katku ärahoidmiseks kõik teinud. Aga et viirus on metsas jälle liikuma hakanud, peab keegi peeglisse vaatama. Kas keegi teab, kui palju on täna metsas sigu? Kui vahepeal ei olnud teede ääres sigu näha, siis nüüd jälle nähakse. Ongi kõik, mul pole rohkem midagi öelda.”
Margus Õunpuu tuletas meelde, et seakatk on väga ohtlik ja nakkav haigus, mis võib farmi sattuda ka lihtsa parmu või kärbsega, kes on kokku puutunud haigestunud metsseaga. Selliste lendavate putukate vastu on aga raske kaitset leida.
“Eestlaste komme on tegeleda tagajärgedega, aga põhjustega tegelemine on kuidagi teisejärguline… Kõik lastakse jälle minna, see teeb nii kurvaks. Nüüd siis tulevad seakatku informatsiooniga pressiteated, kus need vahepeal olid? Informatsiooni ei ole meile ammu jagatud. Varem see toimis, et sel  kuul pole metsast leitud haiget siga, et sel ja sel kuul pole leitud… Kui nüüd leiti farmi lähedalt haige metssiga, samas informatsiooni meile selle kohta ei edastatud.
Minu sõnum on: Inimesed kes ei ole seafarmi igapäevase tööga seotud, hoidke palun end farmidest eemal, nii suudame katku farmidest loodetavasti ära hoida,” on seakasvatusjuhi üleskutse.
Sealiha on endiselt eestlaste enimsoositud lihakraam. Kui me, tarbijad, kaubanduskettides “alet” jahime, siis mõtleme leti juures vähemalt sellele, millise hinnaga see on toodetud.
*  *  *
Aafrika seakatk tõstab taas pead
15. juulil toimus Põllumajandus- ja Toiduameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi kohtumine, kus arutati sigade Aafrika katku (SAK) olukorda metssigadel. Kuna haigus on hakanud taas levima ja jõudnud ka farmi, siis tuleb edasiste majanduslike kahjude ärahoidmiseks küttimist suurendada.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul oli kohtumine väga oluline, et vältida haiguse levimist teistesse farmidesse. “Tänasel kohtumisel andis amet ülevaate oma tegevustest ning arutati koostöökohti, et intensiivistada koostööd erinevate osapoolte vahel ja metssigade küttimist,” kirjeldas Sammel. “Kuna nakatunud farmi lähedusest leiti surnud metssiga, kellel tuvastati SAK, siis on väga oluline vähendada metssigade arvukust kõikide seafarmide vahetusläheduses. Sedasi saab ennetada haiguse levimist seafarmi,” selgitas Sammel.
“Juba eelmisel hooajal suhtusid jahimehed küttimiskohustusse väga tõsiselt, etteantud küttimismahu (7800 isendit) asemel kütiti ligi 10 000 metssiga ja ka sellel jahihooajal kavatsetakse küttimisega aktiivselt jätkata. Mida madalam on arvukus, seda raskemini viirus levib,” selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Surnud metssea leidmisel palume helistada telefoni numbrile 605 4767. Surnud metssiga ei tohiks puutuda.
*  *  *
PTA kodulehel 14. juulil uuendatud informatsioon seoses SAK’iga
Korduma kippuvatest küsimustest-vastustest valik.

Kas ohus on ka teised seapidajad?
Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi. PTA jagab taudiinfot kõikidele seakasvatajatele üle Eesti. Palume kõikidel seakasvatajatel, kes märkavad oma farmis sigadel SAK haigustunnuseid, sellest koheselt teavitada oma veterinaararsti.

 
Millal tuvastati SAK esmakordselt koduseal?
Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.-2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eestis viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.
Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk ligi neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.
 
Kuidas viirus levib?
Viirus levib haige looma vahendusel, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.
Kas haigus kujutab ohtu inimestele või teistele loomadele?
SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.
 
Kui palju seafarme on Eestis?
31.03.2021 seisuga on Eestis 120 seafarmi, kus peetakse 313 382 siga.
 
Kui tihti amet seafarme kontrollib?
Amet kontrollib seafarme vähemalt 2 korda aastas.
 
Mis on üldine olukord Eesti sigalates bioturvalisusega?
Üldiselt võib öelda, et sigalate bioturvalisus on hea.
 
Kui tõenäoliseks peate, et SAK jõuab ka teistesse farmidesse?
Viiruspositiivseid metssigu on leitud Põhja-Eestis 2021. aastal. Arvestades epizootoloogilist olukorda ja kogemusi SAKi viiruse leviku osas on nakkuse oht kodusigadel olemas ja seapidajad peavad kasutama kõiki meetmeid, et takistada SAK viiruse sattumist keskkonnast farmi.
 
Mis toimub Eesti lähiriikides (17.07. seisuga)?
15. juulil diagnoositi Saksamaal esmakordselt SAK kodusigadel. Hetkel on Saksamaa teavitanud kahest puhangust kodusigade farmides, kus peeti 313 ja 2 siga. Esimese puhangu piirkonnas on alates 2020. a septembrist tuvastatud haigust 103 metsseal ja teise puhangu piirkonnas 261 metsseal. See näitab selgelt, et kui SAK levib aktiivselt metsas võib haigus jõuda ka farmi,” selgitas Sammel.
Sel aastal 15.07.2021 seisuga Lätis ja Leedus SAKi kodusigadel diagnoositud ei ole ja Poola on teavitanud 23 SAKi puhangust kodusigadel, suurim puhang oli ligikaudu 16 000 koduseaga farmis.
Sel aastal on Eestis SAKi diagnoositud 39 metsseal, neist viiruspositiivseid metssigu oli üheksa. Sellel nädalal tuvastati SAKi viirust Harjumaal ja Lääne-Virumaal, kokku seitsmel metsseal.
 
Milline on nakatumisega seonduv seis Eesti metssigade seas?
Sel aastal on SAKi diagnoositud 35 metsseal, neist viiruspositiivseid metssigu oli viis ja antikehadega 30 (Lääne-Virumaa, Harjumaa, Raplamaa).

*   *   *
Küsimused Põllumajandus- ja toiduametile, lisaks PTA kodulehel olevale teabele

Küsimustele vastas loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamm.

Eile pidasite nõu EJS-ga, ilmselt oli teemaks ka metssigade üldine arvukus. Kui suureks on see kasvanud, sh Saare maakonnas, mis oli enne SAK-i levikut üks suuremaid metssigade piirkondi Eestis?
Metssigade arvukuse küsimusega saate pöörduda Keskkonnaameti poole, Põllumajandus- ja toiduamet ei teosta seiret metsloomade arvukuse määramiseks. Viimane sigade Aafrika katku viirusele positiivne metssiga leiti Saaremaal 2019. a jaanuaris. 2021. a on Saaremaal kütitud tervetel metssigadel leitud SAK antikehi neljal korral.

Hetkel saame öelda, et aktiivset viiruse ringlust Saaremaa metssigade hulgas suure tõenäosusega ei ole. Kuna aga viirus võib mandri Eestist levida kergesti ka Saaremaale – inimeste, saastunud esemete või transpordi vahendusel, on ka Saaremaa seakasvatajatel oluline säilitada valvsus ning järgida rangeid bioturvameetmeid.
Jahimeeste poolt on oluline küttida metssigu nii palju kui võimalik, et hoida metssigade asustustihedus võimalikult madal vähendamaks viiruse leviku võimalusi. Eesti kogemused SAKga on näidanud, et kui aktiivne viirus ringleb metssigade hulgas, on olemas ka suur tõenäosus viiruse jõudmiseks farmi.
Vaatamata mitmed aastad kestnud uuringutele ei oska teadlased veel täpselt öelda, millisel viisil SAK viirus keskkonnast farmi jõuab ja ka vaktsiine ei ole veel välja töötatud. Uuringud ja katsetused selles vallas jätkuvad.

Hindate sigalate bioturvalisuse üldiselt heaks, aga kuidas leida sissejuurdunud rangete nõuete täitmise juures imerohtu parmudele jt pisiolenditele, mis farmitöötajate närvi- ja töövaeva nulliks muudavad?
Selles osas ei oska amet kahjuks soovitusi anda.

Kas ja mida tuleb kasutusel olevate meetmete juures veel arvestada? Kas üks neist võiks olla SAK-ohust sagedasem teavitamine, et inimkond ei “uinuks”?

Peame vastavasisulist teavitustööd väga oluliseks. Seapidajatele on keskkonnas varitsevast SAK nakatumise ohust pidevalt meelde tuletatud erinevate koolituste, infopäevade ja artiklitega. Ameti poolt on kõikidele seakasvatajatele jagatud suured plakatid, mis hoiatavad farmi lähedale minejaid ning juhendavad ka bioturvameetmete täitmisel.

0

1

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised