8.6 C
Kuressaare
Pühapäev, 24. oktoober 2021

Kurelased ja Kuressaare, I

 Rooma senaator ja ajaloolane Publius Cornelius Tacitus (u 58-116) kirjeldas Läänemere idakaldal elavaid aesti hõime, kes sarnanevat sveebidega (rootslastega). Mitmed hilisemad uurijad on neid pidanud Rootsi kolonistideks. Taani kroonik Saxo Grammaticus kirjutas aga 5. sajandi sündmusi kirjeldades: Kurelased on hõimud, keda eestlased sigitavad…
Oma versiooni annab ka Gutasaaga: Kord oli Ojamaal suur nälja-aasta. Siis oli 1/3 rahvastikust sunnitud välja rändama, nagu seda on juhtunud vahete-vahel ka varem. Loosiga väljarändamiseks määratud isikud aga ei tahtnud siiski heaga minna. Neid sunniti relva abil. Siis sõitsid nad üle Läänemere”¦
Grammaticuse kroonikat vahendanud väliseesti kirjanik Edgar Valter Saks (1910-1984) kirjutas, kuidas 475. aasta paiku Kuramaale tunginud taanlaste vägi sai kuningas Lokeri käest hävitavalt lüüa. 500. aasta paiku korraldatud uus sissetung sai vastulöögi kuningas Dornolt. Seepeale aga tegi kurelaste vägi vasturünnaku Taani ja vabanes senisest maksukohustusest.
Kurelaste tugipunktiks sai Grobina linnus (Seeborg) tänase Läti edelaosas Liepaja lähedal, nende 7. sajandi matmispaiku on teada ka Elbingist Ida-Preisimaal.
Aastal 675 alistas ja maksustas kurelasi Rootsi kuningas Ivar Vidfamne, sama kordus hiljemgi. Kurelaste maksustamine kestis seni, kuni seda relva jõul peale suruda suudeti. 
Samast ajast pärit Salme muinaslaevaleiud tõendavad sama – arheoloogiadoktor Jüri Peets on pidanud suurt hulka lahingus langenud ja Salme ühishauda maetud mehi Skandinaavia maksustajate ebaõnnestunud retke tagajärjeks.

Saaremaa muinasaegseid Skandinaavia-sidemeid kirjeldas Villem Grünthal-Ridala (1885 – 1942): Kuna niimoodi salkkonnad salkkondade järele rahutumaid ja teguvõimsaid mehi Skandinaaviast välja läksid uusi maid ja rikkusi otsima, on enam kui lähike oletada, et mõni osa neist kohe meie saartele ja rannaäärtele peatama jäi, kuhu neid küll liig suur kuulsus ei meelitanud, kuid kuhu neil kodumaalt lähike oli minna; nad jäid sinna peatama, nagu neid mujalegi oli jäänud, kus nad laensõduritena või riigilise elu korraldajatena esinesid. Ja nõnda oleks meie ranna-maakondades endine skandinavialine rahwa-aine – kes teab, sel ajal osalt veel algupärases sulamatuses kõrvu muinaseestlastega – uue rahvasterändamise-laine kaudu uut lisa ja tugevnemist saanud.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised