“Käesoleval aastal ei ole Kuressaares EMO-sse veel sattunud ühtegi klassikaliste ülekuumenemise sümptomitega inimest, sest enamasti osatakse end ikkagi kuuma ilma eest kaitsta,” sõnas Laidna. “Probleem on aga krooniliste südamehaigetega, kellest osadele mõjub see fataalselt. Paraku statistika tõestab, et südamepuudulikkusega inimesed vajavad praegusel kuumal ajal palju meditsiinilist abi ning alates juunikuu viimastest palavatest nädalatest on nende seas olnud ka suurem suremus.”
Tegu on enamasti vanemate inimestega, sest just see “unustatud kontigent” riietab end pikkadesse riietesse, sageli isegi mitme kihina, sest peljatakse tuuletõmbust.
Suur osa toimetab õues, aiamaal ja kasvuhoones, kuniks nõrkus niidab jalust. Need on inimesed, kes ei oska kuidagi karta, et kuumus nende igapäevaelu ja tervislikku seisundit niivõrd suurel määral mõjutab. “Paraku helistavad inimesed kiirabisse alles siis, kui nende seisund on juba kriitiline,” tõdes EMO juht. “Paraku ei olegi siinkohal inimestele muud soovitada kui seda, et palava ilmaga tulebki kodus püsida, vett juua ning tagada kehale piisav mineraalainete kogus.”
Kuumalaine ajal on EMO-sse tuldud ka lastega, kellel esineb kuumakurnatust. See tähendab, et lapsel on palavik, ta on loid ja jonnib. Kuigi nimetatud sümptomitega laste pealetung ei ole massiline, “tilgub” neid siiski praktiliselt iga päev erakorralisest osakonnast paarikaupa läbi.
Erakorralise meditsiini osakonna õe Keidi Õispuu sõnul tuleks siinkohal vanematel meeles pidada, et lastele pole säärase kuumaga vaja niivõrd palju süüa, vaid just juua pakkuda.
0
