Joosep Reinaru sündis 28. juulil 1921 Vaivere külas Uustalu talus. Ta suri Tallinnas 15. detsembril 2008.
Meditsiinidoktor Joosep Reinaru jutustab: “Olen Uustalu lastest kõige noorem ja hoitud pesamuna-lapsena. Lõpetasin 1936. a. Vaivere kooli ja 1941.a. Kuressaare Gümnaasiumi.
Juunis sain lõputunnistuse
ja 3. augustil tuli mobilisatsioonikutse. Külast läksime koos Olli Augusti, Soera Bernhardi ja Sauna Eduardiga Punaarmeesse. Meid viidi Uuralitesse tööpataljoni, hiljem moodustati Eesti korpus. 1942.a. määrati mind raskekuulipilduja roodu. Detsembris toodi meid juba Velikije-Luki alla.
16. dets. sain kaks korda haavata. Lahinguväljalt tõi mind sidumispunkti jaokomandör Laar ja Praaklist Lepiku Teodor, kes oli pataljoni valvuriks.
Velikije-Luki all sai palju Eesti poisse surma, ka Olli August ja Sauna Eduard meie külast. Alles 1943.a. jaanuaris eemaldati mu seljast ja mõlemast jalast mürsukillud. 1944.a. kevadel suunati mind õpperoodu ja pandi peale seersandi paelad.
Peale seda viidi mind 921. polgu automaatorite roodu, mille koosseisus olin kuni Sõrve ja Kuramaa lahingute lõpuni. Mul oli lihtsalt sõjamehe õnne ja demobiliseerusin Jänedalt 1945.a. detsembris.
Tulin koju Uustalule, sain kooli sõjalise- ja kehalise kasvatuse õpetajaks ja III-IV klassi juhatajaks. Klassituba oli Soeral.
1946.a. sai minust TRÜ arstiteaduskonna tudeng., 1952.a. määrati mind assistendiks Ülikooli Hospital-sisehaiguste kateedrisse.
Õppe- ja ravitöö kõrvalt kogusin materjali tulevase kandidaaditoo jaoks. 1958.a. suunati mind Kuressaare haiglasse peaarsti asetäitjaks ravi alal. Samal ajal olin Saaremaa Arstide Seltsi juhatuse esimees. 1961.a. kaitsesin Tartu Ülikooli Õpetatud Nõukogu ees kandidaadi väitekirja. Seejärel kutsuti mind tööle Tallinna Epidemioloogia-Mikrobioloogia- ja Hügieeni Instituudi teaduslikuks sekretäriks, hiljem laborite ja osakonna juhatajaks. Meditsiinidoktori väitekirja kaitsesin 1969.a. Tartus.
Juhendasin arstiteaduse kandidaatide väitekirju. Professori kutse omistati 1981.a. TRÜ Hügieeni”‘ja Tervishoiu Kateedris ja 1993. a.-st olen emeriitprofessor. Pingelise erialatöö kõrval leidsin endale V kursusel olles ka saarlasest abikaasa Maria Mierzejevski. Maria on sundinud 1923.a.
Kuressaares arsti perekonnas, kes oli küüditatud Siberisse. “Mierzejevski patimaja” linnas sai neile Siberisse saatmise põhjuseks. Maria on töötanud jaoskonna arstina Tartus ja labori juhatajana Tallinnas. Oleme 1993.a. pensionil, suve veedame isakodus Uustalul, talve Tallinnas Lasnamäe korteris. Maria suri 1999.a. kevadtalvel.
Joosep Reinaru meenutustele peab juurde lisama selle hindamatu töö, mida ta on teinud oma koduküla ajaloo uurimisel ja oma suguvõsast sugupuu koostamisel.
Ei oleks meist saanud mitmete ürituste läbiviijaid, kui ei oleks tema meid õigel ajal kokku kutsunud. Alati on vaja tulesüütajat, küll tuli hiljem ise põ1eb.
