Lausungite tipuks võib pidada ekspeaminister Siim Kallase tõdemust, et “tegelikult pole Soome valitsus mitte kunagi teinud riskantses olukordades meid toetavaid otsuseid”. Järgnesid viited meie taasiseseisuvse viivitustega tunnustamisele, viisavabaduse andmisele ja rahareformi läbiviimisele. Öeldu ajendiks, mõistagi, paigalmarss aastaid õlitatud kahepoolses äriprojektis, mis tähendab tuhandete eestlaste töölkäimist Soomes ja seda ammu unustatud tervisekontrollita.
Pandeemia tegi säärasele vabadusele lõpu ja üleilmselt käiva protsessi sisu, selle kontrolli alla saamiseks rakendatavad piirangud ja nende kohene vajadus jõudis soomlastele kohale. Nad lihtsalt on harjunud mõtlema avaralt ja seda eeskätt tänu pikalt suures poliitikas olnud Soome valitsustele. Eestlastele ja Eesti valitsusele see aga kohale ei jõudnud, sest ehkki me oleme tõesti IT-s maailma tipus, jätkame me siiani harjumuspärast väikselt mõtlemist.
Üsna hästi kinnitavad seda viirustõrjumise arutelud riigikogus, kus peaminister viib jutu kiirelt Eesti eelmise valitsuse tegemistele, selmet hinnata seisu võrdluses Läti, Leedu, Soome ja teiste naabritega.
