Prokurör Amuri sõnul on Kallaste süü keskmisest kõrgem, sest ründas mitte vägivaldset meest.
“Kannatanul puudus ägeda verejooksu tõttu võimalus vastuhakuks,” põhjendas prokurör pika vangistuse küsimist. Karistusseadustik näeb tapmise eest süüdimõistmisel ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.
Kohtueelsel uurimisel määras politsei Valdo Kallastele kohtupsühhiatrilise ekspertiisi, kuna tekkis kahtlus, kas Kallaste on süüvõimeline. Esimene ekspertiis tunnistas ta süüvõimetuks. Prokurör Rainer Amuri hinnangul ei saa seda ekspertiisi tulemust tõendina võtta.
Kohus on raske otsuse ees
“Kohtuekspertiisi Instituut suunas ekspertiisi tegemise Põhja-Regionaalhaiglasse Ekspert ei taotlenud luba kasutada digitaalset haiguslugu. Eksperdi arvamuses puudus põhjendus, miks Valdo Kallaste ei ole võimeline oma tegudest aru andma,” tõi prokurör välja mõned puudused. Ent teise, kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi, tulemusel leidis teine ekspert, et Kallaste on süüdiv.
Valdo Kallaste kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld ütles kohtus, et Kallastel ei olnud põhjust ega soovi tapmiseks. “Ei ole kõrvaldatud kahtlus, et tal oli psühhootiline häire. Tegemist on alkoholisõltlasega, kellel esineb psühhootilisi hooge,” lausus Põld.
Tema hinnangul on mõlemad ekspertiisiaktid võetavad tõenditena ja ekspertides ei saa kahelda, mistõttu kohus seisab raske valiku ees.
Kaitsja pooldab esimese eksperdi ehk Põhja Eesti Regionaalhaigla psühhiaatri Peeter Valvuri arvamust, mille kohaselt Kallastel tekkis psühhootiline häre ja selles seisundis ei olnud ta võimeline oma tegudest aru andma.
