8.6 C
Kuressaare
Pühapäev, 24. oktoober 2021

Saarte Suvenädal | Suurte “ameeriklaste” lugu

Ameerika on suur maa ja kes sinna elus sattunud ei ole, on ehk niisama kuulnud, et ka kõik asjad on seal suuremad. Esimese asjana tuleb meelde jäätiseports, millest piisaks kolmele…
Üks korralik ameerika auto on mõnusalt ruumikas. Tõnu Toomsalu on Fullsize klubi ehk Van & Truck club of Estonia juhatuse liige ja tema leiab, et neid autosid võiks isegi armsalt nunnudeks nimetada. Etteruttavalt võin öelda, et ma ei ole oma elus suuremat ameerika autode fänni kohanud.
Fullsize klubi kodulehelt võib lugeda järgmist: “Esmakordselt kogunesime 2008. aasta oktoobris, ning siis oli meid juba paarikümne ringis. Sellest ajast on olnud tegemisi igaks kuuks, suvel kui ka talvel. Suvel paneme masinatele hääled sisse ja rändame ringi, talvel leiame autodele lisaks ka tubast meelelahutust. Klubis on igasuguse suurusega busse ja kastikaid, sellest ka meie klubi nimi: Fullsize.”
Klubi on elustiil
Tõnu kinnitab, et inimesi on klubis üle-Eesti. Tema ise tuleb nn Lõuna osariikidest ehk Viljandimaalt. Muide, nii pidid ka klubiliikmed ise oma kodukante kutsuma, eks ikka “ameeriklaste” sünnimaale kohaselt, kus on ju tegemist osariikidega. Kui klubis on viimastel andmetel 76 masinat, siis Saaremaale on neist tulemas 31 autot.
“Mina liitusin klubiga kuus aastat tagasi, kuigi Ameerika autod on mulle alati meeldinud ja meeldisid ka enne klubiga liitumist,” ütles ta. Klubisse kuulumine on elustiil. Kokku on saanud inimesed, kellel on ühised huvid, see garanteerib hea seltskonna ning nii võib Fullsize klubi nimetada kõikide liikmete jaoks laiendatud perekonnaks. Läbi käiakse perekonniti, sest üritustele tulevad nii mehed, naised kui ka lapsed. Üritusi on aasta jooksul päris mitmeid – nääripidu, suvised väljasõidud, ühine jaanipäev jne.
Saaremaale tullakse tänu klubiliikmele, Virve Sepale. Tegelikult muidugi tegi tema vend, Ilmar Antov, õele ettepaneku, et miks mitte Saaremaal kruiisida. Mõeldud-tehtud! Täna jõuavadki klubilised Saaremaale. Tõnu ütles, et Virve ja tema abikaasa on klubi raudvara, vanaema-vanaisa ja neid kutsutakse hellitavalt tädi Virve ja onu Tom.
Virve ise kõlab telefonis väga elevil häälega, sest ühised väljasõidud on alati toredad. “Me sõidame täna kella 12 praamiga üle vee, et siis kl 14.30 jõuda Auriga keskuse juurde,” hakkas ta nimetama kohti, kus “ameeriklasi” imetleda saab.
“Pärast seda läheme mööda Kuressaare linna kruiisima, vaatame linnas ringi, liigume lossi ja spaade lähistel. Õhtuks peame jõudma Taritusse, kus saab samuti autosid vaadata. Seda siis nii umbes kella kuue paiku. Ja veelgi hiljem kostitatakse meid Karala külas suitsusaunaga.”
Klubiliste seltskonda võib näha homme Sõrve säärel ning õhtul on kavas Salmel Thule teatri etendus “Läänemere emandad”. Kui aega jääb, külastatakse ka viikingilaagrit. Pühapäeval võetakse sihiks Angla tuulikud ning 16.25 praam viib kõik ilusasti mandrile tagasi.
“Meie liigume peredega ja meie klubi on perekeskne, sest autod on suured ja kõik mahuvad peale,” sõnas Virve. “Mina koos oma abikaasaga sattusin klubisse seitse aastat tagasi. Elu on kohe väga põnevaks läinud. Meie klubi kutsutakse igasugustele üritustele – Maamess Tartus, hipodroomi avamine jne. Meil on sõprussidemed on soomlaste, rootslaste, norrakatega. Saame niisama kokku ja teeme igasuguseid üritusi ning tahan öelda, et seltsielu on meil väga soliidne. Kokkusaamistel korraldame sportlikke üritusi, on lastele mõeldud tegevused, kutsume külla vahvaid inimesi.”
Virve ütles, et seekordset väljasõitu ergutas tegema ikkagi ta vend Ilmar. “Me oleme vennaga ju suure pere lapsed ja mõlemad nn rahvainimesed,” leidis ta. Kui aga uurisin, et mis autoga ta siis ise siia jõuab, hakkas naine naerma ja lausus kuldsed sõnad: “Mootor ja välimus on mehe rida, aga sisemine disain on mina asi, vot nii on meil asjad jaotatud.”
Tõeline fänn!
See viib aga jutu taas Tõnuni. Mees on ise Ameerikas käinud kaks korda, autod on soetatud Eestist. Ta ütleb, et need Ameerika autod on kuidagi armsad, isegi nunnud.
Üheks oluliseks kriteeriumiks peab ta ka nende sõidumugavust. Suurim eelarvamus Ameerika autode suhtes on see, et nad tarbivad hästi palju kütet. “Ei kinnita ega lükka ümber,” kõlas rõõmus kommentaar Tõnult. Nojah, sest iga autoga on ju nii, et kuipalju kütet sisse paned, niipalju ka läheb.
“Meie klubis väärtustame vanemaid mudeleid, millele saab rajada ka pensionifondi,” rääkis ta naerdes. Selle jutuga vihjas ta sellele, et ühel hetkel hakkab vanade autode turuväärtus tõusma. Nii ta naerabki, et kõik tema viis last saavad ellu kaasa ühe korda tehtud vana Ameerika auto.

Igaks juhuks uurisin lõpetuseks, et milline auto tal siis endal on. Vastus kõlas kavalalt – mitu. Pärast pikka pinnimist selgus, et tal on neid kokku üheksa (!).
Kõige vanem neist on 1979. aasta Ford. Ja kui naine vahel küsib, et kelle autod need täna õuel on, saab ta nii mõnigi kord vastuseks – meie autod. Elagu fännid!

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised