8.3 C
Kuressaare
Reede, 24. september 2021
spot_img

Ingrid Holm: olen elus saanud kõik ja rohkem veel

Möödunud nädala teisipäeval sain optimistliku kõne Ingridilt: “Noh, kus sa oled? Kuressaares? Mis sa seal passid, sõida siia.” Ma ei olnud temaga varem rääkinud, vaid korra näinud teda teatrilaval etenduses “12 vihast meest”. Ometi oli ta iganädalaste juttudega Nädalalõpu lehes saanud mulle justkui omainimeseks. Ma hakkasin tema kirjatükke ootama ja ilmselt õppisin seeläbi ka inimest tundma.
Kui mina ja fotograaf Kalma külla Paisu tallu kohale jõudsime, lehvitas Ingrid meile juba oma moeka kübaraga kaugelt. Oma tehtud kringlit ja noorema poja valmistatud jahimehe vorsti pakkudes jõudis ta sissejuhatuseks öelda, et üks raske haigusega maadlev naabrimees olevat Ingridi käest küsinud, et miks ta lood suvel ei ilmu – neid lugedes pidavat olemine kergemaks minema. Ingrid vastanud talle, et tal on koolivaheaeg.
Nii kulgeski terve meie jutuajamine – ikka ühes silmas väike pisar, samas suu pidevalt naerul. Diktofonilt meie juttu kuulates sain veel kord nutta, sest ajakirjanikel on alati kiire ja see tegi Ingridi meele kurvaks, kui tuli tagasi linna kiirustada. Lubasin tagasi külla minna…

Olgu see intervjuu ilus meenutus suure südamega Ingridist, kes möödunud pühapäeval meie seast lõplikult lahkus. Olgem rõõmsad, et ta oli!

Eelmine artikkelSuurte “ameeriklaste” lugu
Järgmine artikkelPerekondlik
guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised