“Huvilisi oli kindlasti rohkem, aga me lihtsalt ei jõudnud kõiki soovijaid laevadega üle tuua, majutada ja toitlustada ning see pani osalejate arvule kahjuks piiri ette,” ütles Meie Maale laulupeo peakorraldaja ja rahvusringhäälingu segakoori koorivanem Anu Oks.
Väikesaarte laulupäevade idee käisid välja kunagise EÜE taustaga Väinamere Segakoor ja üliõpilasmaleva taustaga Pagana Segakoor. Ühiselt korraldati 2010. aastal Ruhnu I laulupidu ja sellest alates on käidud läbi erinevad väikesaared.
“Tegu on pika ajalooga traditsiooniga, mis sai alguse pärast ühte suurt laulupidu, kui koorid ei tahtnud laiali minna ning siis käidi välja mõte ikkagi tihedamalt koos käia ja teha midagi teistmoodi,” rääkis Age Oks.
“Ja nii jõuti välja mõtteni teha seda suvel Eesti väikesaartel. Põhjus on üsna lihtne, soov tuua meie kaugematesse nurkadesse ja väikestele saartele suurepärast koorimuusikat ning hoida üleval laulupeo traditsiooni, aga käia ka suvel koos teiste headeks sõpradeks saanud kooridega.”
Age Oksa sõnul on laulupeo võlu koos olemine ja koos tegemine. “See, mis siin kohapeal sünnib, millise tunde saab sellisel väikesel saarel laulmisega on fantastiline,” selgitas peakorraldaja.
“Me vaatasime Abruka laulukaarelt merd ja kadakaid ning muidugi tuleb kiita sooja saarerahvast, kes meid lahkelt vastu võttis. Ja nii on, et kui üks pidu lõpeb, siis hakatakse juba järgmist planeerima.”
Seekordse laulupeo kunstiline juht oli Hirvo Surva. Vastavalt traditsioonile korraldab laulupeo üks osalev koor ja seekord tegi seda ERR-i segakoor. Repertuaar oli pandud kokku traditsioonilisest Eesti kooriklassikast, aga samas oli ka vabamat seltskondlikumat ja lihtsamat muusikat. Kava oli mitmekülgne, sest kohal olid ka Tarbatu tantsijad ja puhkpilliorkester.
“Tegu oli miniatuurse täismõõdus laulupeoga,” tõdes Age Oks, kelle sõnul lisas ettevõtmisele värvi ka muu melu, sest pärast kontserti oli pidu ja simman, kus astus üles Ivo Linna.
Laulupidude eesmärk on olnud väikesaarte kultuuri ja traditsioonide tutvustamine, aga ka saada osa erakordselt kaunist ja mitmekesisest loodusest, mis on köitnud nii osavõtjaid kui kuulajaid. Igal saarel on jäänud laulupidu meenutama ühiselt istutatud laulupeo tamm.
Kokku on toimunud 10 laulupidu vastavalt aastatel: 2010. Ruhnu, 2011. Vilsandi, 2012. Prangli, 2013. Hellamaa Hiiumaal, 2014. Naissaare, 2015. Vormsi, 2016. Kihnu, 2017. Hellamaa Muhus, 2018. Kihelkonna, 2020. Manilaiul. Järgmisel aastal saadakse kokku Piirissaarel.
Age Oksa sõnul olid Abrukale saamisega ka väikesed logistika probleemid, aga need said õnneks enne pidu lahendatud. “Väga keeruline oli saada saarele välikäimlaid ja see oli väljakutse mida lahendada, aga Abruka inimesed panid pead kokku ja kõik olid lõpuks rahul,” märkis peakorraldaja.
* * *
Esinesid
Saku Puhkpilliorkestri kontsert “Kõik Puhuvad”, Abruka segakoor, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor (dirigendid Hirvo Surva, Mai Simson, hääleseadja Kaia Urb), Pagana segakoor (dirigendid Heikki Põhi ja Kalev Lindal), Tartu Rahvaülikooli segakoor (dirigent Lauri Breede), Tartu Rahvaülikooli jazzkoor (dirigent Lauri Breede), Puhkpilliorkester Saku (dirigent Arvi Miido), tantsuansambel Tarbatu (juhendaja Jaanus Randma).
0
