1.7 C
Kuressaare
Pühapäev, 24. oktoober 2021

Vormis nuhk ja väsinud poliitik

See oli ette teada. Biden rõhus küll sellele, et on lõpetamas oma nädalast turneed, ent kõigi jaoks oli see ikkagi kohtumiste kohtumine, mille põhjal otsustatakse kogu toimunu üle.
Laias laastus võib seda tõesti nimetada “USA on tagasi Euroopas”, ent Euroopa pole kogu maailm ja mis saab edasi USA-Venemaa ja USA-Hiina suhetest, jäi suuresti selgusetuks. Kahe riigi suursaadikud naasevad oma tööpostidele, algavad kõnelused strateegilise tasakaalu, küberrünnakute vältimise ja muu taolise üle, ent kümnetest lokaalsetest kokkupõrkekohtadest kõlas vaid Putini fraas Ukraina kohta – selle liitumine NATO-ga ei tulevat kõne allagi. Lihtne oleks vastata, et Moskva ei saa seda takistada, ent reaalsus on ju teine.
Puuduv keeleoskus
Kuna on palju räägitud sellest, et kohtumise algatas Biden, siis olgu meenutatud, et diplomaatias kehtib selge ametis olemise printsiip. Ehk siis, hiljem ametisse saanu peab märku andma, millal ta kõnelusteks valmis on. USA ja Venemaa suhetes on seni esimese käigu teinud välisministrid ja tasub meenutada, et kui võimule tuli Obama-Bideni duett, algas suhtlemine riigisekretär Hillary Clintoni ja välisminister Lavrovi kohtumisest Genfis märtsis 2009. Ameeriklastele ebamugav hetk, sest ilmnes, et nad ei osanud vene keelt ja see, mis oli välja pakutud kui restart ehk uus algus, oli vene keelde tõlgitud kui peregruzka ehk ümberlaadimine. Siiski, just Genfi kohtumiseks valides andis Biden märku, et minnakse edasi sealt, kus omal ajal asi pooleli jäi.
Samas pole asjad sugugi nii, et USA uus president tegeleb Euroopa järel esimesena just Venemaaga.  Obama, näiteks, üritas hoopis pööret Lähis-Ida arengutesse tuua ja tegeles poolteist aastat Palestiina riigi loomisega. President Trump aga kutsus ametisoleku kolmandal kuul külla Hiina liidri Xi Jinpingi ja korraldas samal ajal rünnaku Venemaa sõjabaasi vastu Süürias (aprill 2017). Tegelikult alustas ka Biden esimesena suhtlemist Hiinaga ja mõlema riigi välisministrid kohtusid märtsis 2021 Alaskal, mis teadupärast oli kunagine Venemaa territoorium.
Hiina käitumisreeglid
Kohtumine algas aga suure tüliga, sest ilmnes, et ameeriklased ei arvesta hiinlaste käitumisreegleid. Ehk siis tekkis seis, mis on kõrvutatav vene keele mitteoskamisega Genfis (nii mainitud juhul, kui ka äsja Putini esinemiste tõlkimist silmas pidades), pärast mida organiseeriti juba USA riigisekretär Blinkeni kohtumine Lavroviga.
Seega saab väita nii, et kuigi praegu on USA ja Venemaa juhid kohtunud ja Xi Jinping on esilagu mängust kõrval, pole sugugi kindel, kus me lähetulevikus edasiminekut näeme, kas USA-Venemaa või hoopis USA-Hiina suhetes.
Euroopa Liidu liidrite rõõm oli Bideni nägemisest siiras, ent tuleb teada ka selle peapõhjust – 19. mail loobus Biden sanktsioonidest, millega tema eelkäija Trump oli takistanud gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamist. Ehitus, mis Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi ja Austria poliitikute ning ärimeeste osalusel on kestnud 16 aastat ja seda hoolimata Venemaa kallaleminekust algul Gruusiale ja siis Ukrainale.
Agressorit toetati isegi Krimmis – selle aasta märtsis näidati uhkelt Saksa Siemensi ja Taani Grundfosi seadmeid sealsetes rajatistes, ehkki ametlikult kehtis ju keeld venelastele midagi müüa. Sestap tähendas Bideni otsus lõpetada sanktsioonid suurt kergendust euroladvikule, kes nüüd ei pea enam kahesugust juttu rääkima – ühte oma liitlastele, teist neist olulisematele partneritele ja sõpradele Venemaal.
Pole juhus, et gaasijuhtme ehitamisest ja Ukraina huvide ignoreerimisest puudutatud riikide esindajad kutsuti kiirelt Berliini ja Pariisi selgituste andmiseks, ent ega sellest agressor paremaks ei muutu. Pigem on tema taltsutamine raskemaks läinud.
Kahepaikne poliitika
Mis Ukrainasse puutub, siis jääb kõik mõistetavalt lahtiseks, kuniks toimub esimene nn Genfi-järgne kokkusaamine Venemaa ja Ukraina esindajate osalusel. Saksamaa kantsler Merkel on juuli keskel Washingtonis, nädal hiljem oodatakse sinna Ukraina presidenti Zelenskõid, mille järel peaks selguma USA hoiak.
Bideni turnee üheks huvitavamaks seigaks oli tema kohtumine Türgi presidendi Erdoganiga, kellel on Putiniga erilised suhted ja kes NATO riigina ostis ka Venemaalt ülimoodsaid rakette S400.

Kuna enamus suurriike ajavad väärtustest rääkimisel rahumeele kõrval ka kahepaikset poliitikat, otsustas Erdogan olla samuti tasemel.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised