10 C
Kuressaare
Laupäev, 25. september 2021
spot_img

Metsade majandamisest, mis on meedias palju kajastamist leidnud

Eespool nimetatud artikkel tekitas mõningaid uitmõtteid, mida sooviks jagada. Kuna OÜ Reta Puit annab tööd viiele metsanduslikku kõrgharidust omavale inimesele, kauplesin endale oponentideks kaks metsanduse magistrit: meie metsaülema Lauri Suti ja metsakorraldaja Stellan Sepa. Et kui midagi jutus vussi läheb, on vastutus jagatud!
Kõigepealt eespool mainitud kohas trükitud fotodest. Suurimal tundub olevat keskealine parkmetsa tüüpi männik, mis madalavõitu täiuse tõttu sobib seenemetsaks, puude aeglase laasumise pärast aga mitte majandusmetsaks. Vasakpoolsel pildil on lageraielank, kus säilikpuudeks jäetud haavad on tormiga murdunud. Vaatepilt pole meeldiv, kuid tuleb aru saada, et selline puit on metsas vajalik.
Mahajäetud okstest saavad toitu põdrad, jänesed, hiired, putukad, seened ja lõpuks uued puud. Tüvejuppidel saavad tiibu puhata näiteks möödalendavad kullid ja langile pesitsema asunud metskiurid. Varsti rajavad neisse tüvedesse oma pesa rähnid, tihased, mustad kärbsenäpid jt. toredad sulelised. Seadusest tulenevalt pole säilikpuude langilt minema viimine lubatud. Selle pildi allkiri võiks olla “raielank vajaliku puiduga”.
Parempoolsel fotol on lehtpuudega uuenev raielank. Metsamuldade viljakust parandab puuliikide vaheldumine, kui peale okasmetsa raiumist tuleb lehtpuumets. Ka on pinnastel, mis hästi sobivad lehtpuudele (eriti haavale), sageli raske ja ebaotstarbekaski okaspuud kasvatada. Langile jäänud seemnepuid vaadates tundub siiski, et kasvukohatüüp on piisavalt viljakas ning sinna võinuks okaspuukultuuri rajada. Vajalikud hooldusraied tulevase metsa kujundamiseks on kahjuks tegemata jäetud.
Kunagise Sõrve metsaülema Leo Filippovi seisukohtadest
On tõesti kuritegelik hävitada ja taastamata jätta metsateid! Metsavarujate selline käitumine on osalt võimalik ebatõhusa riikliku järelvalve, aga ka maaomanike hoolimatuse tõttu.
Metsamuldade hävitamisest raielankidel – Veoteede kaugus lankidel peaks olema üksteisest 20 m. Kui igale veoteele tekiksid sügavad  rattajäljed laiusega a`75 cm, oleks jälgede kogupind langist 7,5%.
Raiejäätmete veoteele ladustamisel reeglina koondamisteedel sügavat jälge ei teki, küll aga pehme pinnase puhul nö. “peateel”. Reta Puidu metsaülema praktiseeritud metoodika näeb ette koondamisteede suubumise peateele. Kui sellel tekivad sügavad roopad, saab eelvoolu olemasolul üht roobast kasutada liigvee ärajuhtimiseks, teise aga siluda ja tekkinud teed kasutada istutusmaterjali veoks langile.
Kahjuks ei suutnud leida põhjalikku teaduslikku uuringut sügavate rattajälgede kahjulikust mõjust metsauuendusele. Oma tähelepanek: veoteede trassidel kasvavad rõõmsalt nii looduslikud kui ka juurdeistutatud puutaimed. Kuivenduskraavid metsas on ju põhjalik metsamulla häiring, ometi aga kasvavad kraavikallastel ja -vallidel uued puud eriti võimsalt!?
Kõnesolevas ja ka mõnes muus meediaväljaandes on avaldatud arvamust, et Eestis läheb pea 70 % raiutud puidust põletamisele. Keskkonnaagentuuri andmetel raiuti Eestis 2020.a. metsa 10,6 milj tm, sellest riigimetsast 4 milj. RMK varutu jagunes: saepalk 46%, paberipuit 32%, küttepuit 16% ja hakkepuit okstest 6%. Kui tõesti põletataks kogu raiutud puidust 70%, oleks see kogus 7,4 milj. tm! Seega põletataks ju peaaegu kogu erametsast varutav puit!?

Lisan Saaremaa erametsades toimetava Reta Puidu 2020 a. puidukäibe: tarbepuit 64,6%, küttepuit 21%, puiduhake võsast ja võradest 14,4%. Tarbepuidu töötlemisel tekkivad jäägid lähevad samuti põletamisele.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised