1.7 C
Kuressaare
Pühapäev, 24. oktoober 2021

Lugemissoovitus: Isaac Asimov 100 – Koostaja Raul Sulbi

Tähelepanelik lugeja on ehk märganud Eesti kirjastajate aktiivset sagimist Isaac Asimovi ümber – ilmuvad uued tõlked ja kordustrükid. Ka ilmus eelmise aasta lõpul eesti autorite tribuutantoloogia ning käesoleva aasta algul on jõudnud juba ilmuda angloautorite tributantoloogia. Põhjus lihtne – tänavu, 2. jaanuaril möödus 100 aastat ilmkuulsa ilu- ja aimekirjaniku sünnist.
Antoloogia “Isaac Asimov 100” on just see eespool mainitud eesti autorite tribuut ehk siis “12 kummardust Isaac Asimovile”, kui tsiteerida kirja raamatul.
Tosin eesti ulmeautorit on jätkanud või kirjutanud omi variatsioone Asimovi ulmele, sest kuigi mehe loomingus pole ulmel just mahuliselt kuigi suurt rolli, sai Isaac Asimov tuntuks just ulmekirjanikuna ja sellena teda suuresti ka mäletatakse.
Autorite valik on muljetavaldav – tavalugejale on siin tuttav ehk vaid Indrek Hargla nimi, aga üldiselt võib üsna keerutamata öelda, et autorite valik on kui “kes on kes” eesti ulmes. Kiidan ka lühikesi autoritutvustusi juttude lõpus. Mina neid ei vaja, aga alati on lugejaid, kes puutuvad mõne autoriga kokku esmakordselt ning neile on selline kraam abiks – kui jutt meeldis, siis saad vaadata, mida autor veel on teinud ja ta teisi tekste otsida ja lugeda.
Kui nüüd juttude juurde minna, siis tuleb tunnistada, et neid on seinast seina, enamik mulle meeldisid, üks ei meeldinud üldse ja paar tükki oleks võinud paremad olla. Kuid ei midagi traagilist – tellimise peale kirjutatud tekstidega on ikka nõnda, et kõik ei ole kunagi täiuslikud. Pigem olin meeldivalt üllatunud, et nii tugev tase on.
Kui konkreetselt, siis ootuspäraselt meeldisid Indrek Hargla mõlemad lood, üllatuslikult meeldis Kristjan Sanderi jutt, võib-olla just seepärast, et ma sellest midagi ei oodanud. Eraldi tahaks ma aga esile tõsta Reidar Andresoni juttu “Heategu!” – seda lugedes tundsin ma end taas koolipoisina, kes luges esmakordselt Isaac Asimovi robotijutte ja oli neist tõeliselt vaimustunud. Ilmselt kogemata, aga see tekst vajutas minus just neid õigeid nuppe.

Ega taolist antoloogiat lugedes ei maksa oodata, et autorid püüaksid kirjutada kui Asimov, kuigi ka seda tehti ja mitte halvasti. Pigem on raamatu jutud siiski Eesti autorite nägemus Asimovist, lugeja tänu kunagise elamuse eest, aga teinekord ka väike vaidlus ja ümbermõtestamine. Ja loomulikult järjed kuulsatele tekstidele! Asumi-lugude telgitagused, inetu poisikese edasine saatus, taas probleemid kolme robootika seaduse rakendamisel ja möödahiilimisel.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised