-16 C
Kuressaare
Esmaspäev, 6. detsember 2021

Varalahkunud Andres Kurgpõllu mälestuseks

Ja mida pidi tundma esmaspäeva hommikul Valjala Põllukülas elav viienda klassi tüdruk, kui isa teda kooli minekuks äratama ei tulnud? Mõni kuu varem oli halastamatu surm ära viinud tüdruku ema, Andrese abikaasa, kes võitles mitu aastat raske haigusega. Nüüd siis ka isa ise. Isa, kes oli tütrele ka ema eest, hommikul äratades ja küllap keetis enne ka hommikupudru valmis. Sel hommikul ei äratanud… Ega keetnud… Armastav ja hooliv isa, talu arendamisele pühendunud põllumees – miks küll nii vara? Tahaks valju häälega karjuda. Kuid mis see aitab?
Tundsin Andres Kurgpõldu 2007. aastast, kui aprillis sattusin lehetööle ja 6. novembril kirjutasin esimese loo temast kui talunikust ja kolmelapselise pere isast. Andrese, väga tööka ja suurte plaanidega talupidaja mälestuseks ja austuseks mõned meenutused tema tegemistest ja unistustest.
Andres alustas talupidajana taluseaduse alusel 1989. aastal. Algul olid talus ka mõned lihaloomad ja lambad puisniidu hooldamiseks. Vana, eestiaegse talukoha suurus oli ca 10 hektarit, põld ja mets kokku. Nii suur oli maa, millega Andres alustas.
Enne talupidamist, kolhoosi ajal, oli ta masinatöödel ja riigi taasiseseisvumise algul ammutas kogemusi kolmekuusel noortaluniku praktikal Gotlandil. Aastate jooksul soetas ta juurde rendimaid, kuid osa tuli peagi endiste omanike järglastele tagastada. 2007. aastal oli haritavat põllumaad kasutuses juba üle 80 hektari, millest enam kui pool olid Laimjala maad, sest Valjala vallas on talunike rohkuse pärast kasutamata maad väga vähe.
Toona ütles parimais aastais talumees, et seetõttu tuli tal hakata ka teise valla maid harima, kuna vähese maa korral on masinate kasutamine ebaefektiivne. Algas tehnikasse investeerimine. Esimesena liisiti New Hollandi traktor ja Agrisemi randaal.
Enne seda tuli läbi ajada T 16 ja MTZ 82 traktoritega, mis saadi taluliidu kaudu, ja 2000-ndate algul Rootsist toodud Claas kombainiga.
Kasvatatavateks kultuurideks olid teraviljad, raps ja heinaseemnetest timut, ristik, lutsern. Seemnekasvatuse all oli kolmandik maast. Andres alustas seemnelao ja masinate hoiukuuri ehitamisega. Elumajas oli käsil tubade juurdeehitus, kuna pere kasvas. Andrese ja abikaasa Maie perre oli sündinud väike tütar Elina. Poeg Keido õppis siis ametikoolis tisleriks ja Hannes oli veel Valjala põhikooli poiss.
Maiele meeldis väga joonistamine, maalimine ja käsitöö, eriti dolomiidile maalimine. Ta osales Valjala Käsitööpaja koolitustel. Elu oli ilus ja igas mõttes arenev. Veel vaid napid aastad.
Andresel oli ka üks kirglik hobi – õlletegemine. Ta on olnud Õlletoobri kolmekordne koduõlle konkursi võitja. Seda staaži oli tal 2007-ndaks kogunenud 30 aastat. Toona meenutas ta, et see on tal vanaema õpetatud oskus, mille ta omandas 15-aastaselt. Ja et koduõlle valmistamine on üks Saaremaa rahvuslikest traditsioonidest, mida tuleb hoida ja edasi kanda.
Aasta 2014
12. juunil kevadtööd veel käisid, ehkki ka hilised külvid olid juba tärganud. Kokku sai mulda ca 200 ha kultuure. Andres ütles, et ta kasvatab siiski ka suvirapsi, mida maakirbud tahavad vägisi nahka pista. Et kogu aeg tuleb valvel olla. Paljud on seetõttu suvirapsi kasvatamisest loobunud. Temal oli ikka põhiline rõhk seemnekasvatusel, liikide ja sortide arv oli tohutult suurenenud: talinisu sort “˜Edvin’, oder “˜Irond’, rukis “˜Sangaste’, kõrrelistest ja liblikõielistest timut, päideroog, valge ristik, punane ristik, roosa ristik, lutsern.

Mulda sai sojauba, mille saak esimesel aastal ei õnnestunud, oma osa oli selles ka ilmastikul. Järgmisel aastal saadi 3,3 ha suuruselt põllult juba 2300 kg väärtuslikku sort ‘Laulema’ seemet, mis oli küll poole väiksem teadusasutuse katselappidelt saadust, ent tavapõllu kohta rahuldav saak.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised