“Nad lubasid kokku koguda nõuded saamata jäänud tulu kohta. Ootan nende materjale,” ütles Ruhnu vallavanem Siim Avi. “Nad leidsid, et Runö väljumiste ärajäämisega tekitati neile kahju.” Ühte eakat pensionäri toetas vald oma rahakotist, makstes kinni tema Kuressaare majutuskulud. Ta pidi kolm ööd laeva väljumata jäämise pärast hotellis olema. “Omasid ei jäeta hätta ja neid tuleb hoida. Eriti neid, kellel ei ole finantsvõimekust,” lisas Avi.
Vallavanem tegi ruhnlaste palvel majandus- ja taristuministrile Kadri Simsonile, maanteeametile ja AS-ile Kihnu Veeteed päringu, milles palus selgitada, mis põhjusel jäi ära avalik liinivedu laevaga Runö 20. septembril Roomassaare-Ringsu ja 21. septembril Ringsu-Pärnu liinil.
“Riikliku ilmateenistuse (www.ilmateenistus.ee) andmetel oli tuule tegevus 20. septembril kell 16 Roomassaares ja Ruhnus vastavalt 10,4 ja 6,9 m/s, kell 17 9,7 m/s ja 6,2 m/s; kell 18 10,2 m/s ja 7,5 m/s ning kell 19 6,5 m/s ja 5,6 m/s,” kirjutas Ruhnu vallavanem kirjas.
“Seega leiame, et tuuleolud ei saanud olla takistuseks liiniveo teostamiseks. Samuti ei näidanud ükski meile teadaolev ilmaportaal selleks ajaks tuule liiga suurt tugevnemist,” märkis Siim Avi.
Ilmast eri arvamustel
21. septembril jäi ära ka Ringsu-Pärnu liinivedu. Sel ajal oli tuule tugevus vastavalt Ruhnus, Kihnus ja Pärnus kell 7 7,2 m/s 8,7 m/s ja 7,5 m/s, kell 8 7,0 m/s 9,2 m/s ja 7,7 m/s, kell 9 7,4 m/s 9,0 m/s ja 8,1 m/s ning kell 10 7,0 m/s 7,5 m/s ja 8,5 m/s. “Seega tuuleolud ei saanud olla takistuseks liiniveo teostamiseks. Samuti ei näidanud ükski meile teadaolev ilmaportaal selleks ajaks tuule liiga suurt tugevnemist,” mainis Ruhnu vallavanem. Ühtlasi palus ta selgitust, kas AS-i Kihnu Veeteed poolt avaliku liiniveo teostamata jätmine võib olla liiniveolepingu rikkumine.
Vastavalt Ringu sadama eeskirjale on SE ja S suunalise tuule puhul keelatud sadamasse sisenemine ja väljumine, kui tuule kiirus on üle 7 m/s ja laine kõrgus kai ääres üle 1 meetri. Reisi planeerimisel mereohutuse seisukohast peab kapten lähtuma erinevatest teguritest. Üheks oluliseks faktoriks on ilmastikutingimused, mille puhul üldjuhul peab arvesse võtma nii hetke ilmaolusid kui ametlikke prognoose.
“Lähtudes riigi ilmateenistuse prognoosidest, kus mõlemal kuupäeval oli antud nii hoiatus kui prognoos tugevatele tuultele suundadest, millega Ringsu sadamas ei ole võimalik meresõiduohutust tagada, tühistati 20. ja 21. septembril reisid ebasobivate ilmastikuolude tõttu,” selgitas Kihnu Veeteede juhataja Andres Laasma oma vastuses Ruhnu vallavanemale, milles tõi välja ka põhjaliku ilmaprognoosi.
Maanteeamet nõustus
Maanteeamet nõustus kõigi Kihnu Veeteede pikas kirjas toodud argumentidega. “Selgitame, et meresõiduohutuse tagamine Ruhnu laevaliinil on vedaja vastutus ning otsused reiside toimumise või mittetoimumise kohta teeb vedaja kapteni isikus, lähtudes ilmaprognoosist. Maanteeamet neid otsuseid ei langeta,” vastas maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männik.
20. septembril käisid politseinikud Roomassaare sadamas, et kontrollida Ruhnu vahet sõitva katamaraanlaeva Runö kapteni väidetavat joovet. Kuna kapten keeldus alkomeetrisse puhumast ja politseil ei olnud alust seda ka nõuda, siis rikkumist ei tuvastatud. Ometi väitis Ruhnu volikogu liige Andres Keskpaik, et samal päeval olnud kapten joobes, kuna käis ise Runö pardal ja vestles kapteniga.
“Tunnistaja ütlused on ka tõendid. Kui palju need nüüd kaalu omavad, on iseküsimus,” arutles Ruhnu vallavanem Siim Avi.
Meie Maa tundis huvi, kas Runö joobekahtlusega kapten oma ametis jätkab, sest vastavalt meretöölepingu seadusele võib reeder meretöölepingu erakorraliselt üles öelda laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige, kui laevapere liige on viibinud laeval joobeseisundis.
“Vastavalt andmekaitseregulatsioonidele ei kuulu töötaja ja tööandja vaheline töösuhe kolmandatele osapooltele avalikustamiseks,” ütles selle peale AS-i Kihnu Veeteed juhataja Andres Laasma.
