6 C
Kuressaare
Laupäev, 16. oktoober 2021

Bellingshausen, Mannerheim ja tere-tere!

Soome lahe teiselt kaldalt aga anti avalikkusele teada Venemaa presidendi Putini mõtlemapanevast sünnipäevakingist Soome presidendile Sauli Niinistöle – originaalne kohver täis Venemaa kindrali (ning hilisema Soome marssali ja riigijuhi) Carl Gustaf Emil Mannerheimi (1867-1951) dokumente, kirju, fotosid jmt. Sealjuures isegi säärane paber, mis hoiatas Soomet idanaabri eest – detail, mida nii Niinistö kui paberitega tutvunud Soome rahvusarhiivi esindajad ajakirjanikele edastasid.
Igal juhul uus kõva sõna Soome ja Putini suhetes. Tasub mäletada, et juunis 2016 avati Peterburis ka mälestustahvel “Vene armee kindralleitnandile Gustav Karlovitš Mannergeimile”, mis mõned päevad hiljem punase värviga üle valati. Seda tegid ilmselt tahvli vastu protestinud Venemaa kommunistid, kes peavad Mannerheimi siiani Soome valgete juhiks kodusõjas ja sõjaroimariks teises ilmasõjas. Samas oli mälestustahvli avamisel kohal Putin oma mees Sergei Ivanov ja sündmusi kommenteeris Putini pressisekretär Dmitri Peskov. Tahvel puhastati ja püsib!
Niinistö ja Putini viimasel kohtumisel Sotšis (18. augustil) oli teleülekandes kuulda (seda kinnitab ka Kremlin.ru’s üleval olev info), et Putin ütles külalisele esmalt “tere-tere” ja alles siis “kiitos”. Ka ühte varasemat Putini ja tema kabinetiülema Anton Vaino suhtlust kuulnult väidan, et Putin esitas need kolm sõna kahes võõrkeeles! Et järgnevalt vaagida, miks Soome presidendid saavad Venemaa valitsejatega suheldud, Eesti presidendid aga mitte. Mõistagi ei puuduta see väide mitte kõiki Soome presidente ja ka mitte kõiki Eesti presidente.
Soome-poolseks käekirja kujundajaks sai Mannerheim, seda erakordsel ajal ja olles distantsil oma Kremli partneri suhtes. Ehkki Mannerheim juhtis Soome vägesid ilmasõja teises faasis n-ö valel poolel, näitas soome rahvas üles niisugust mehisust, et pälvis Stalini respekti. Sellest johtuvalt kohtlesid võitjad lugupidavalt ka aastail 1944-1946 Soome presidendiks olnud Mannerheimi.
Järgmiseks supersuhtlejaks kujunes president Urho Kaleva Kekkonen (1956-1982), kel oli algul nutti toimetada Stalini-järgsete juhtide tujude järgi, kuniks hakkas ise asju suunama (Varssavi-Helsingi lennuki maandumine Tallinnas 1964), et tõusta Ida-Lääne vahendusmeheks nr 1 ja tagada Soomele tema praegune koht rahvusvahelistes suhtluses.
Järgmiseks ongi president aastast 2012 Sauli Niinistö, kes oma kolmandal võimukuul läks libedale jääle mängima kahe riigi ametimeeste jäähokit Vladimir Putini meeleheaks ja eestvedamisel. Arvata on, et just siis, sama mehelikus õhkkonnas nagu seda olid Kekkoneni saunatamised, sündiski teineteise mõistmine ja vaba suhtlus kahe presidendi vahel. Edasist “aitas” järsult halvenenud rahvusvaheline olukord – 2008. a Gruusia puhul reageerimata jäänud maailm tegi seda 2014. a Ukraina puhul ja oldi taas külmas sõjas, mis vajas vahendajaid. Augustis 2014 oli Niinistö see, kes läks kohtuma isolatsiooni sattunud Putiniga. Kahe presidendi kümnest kokkusaamisest piisas, et ka Trump tuli Putiniga kohtuma just Helsingisse.
Kui lisada, et Kremlil puudusid praegusega võrreldavad suhted Soome presidendiga siis, kui sel kohal oli (2000-2012) Tarja Halonen, siis on sellega ka öeldud, miks ei teki korrapärast Eesti-Vene suhtlust Kersti Kaljulaidi osalusel. Sõdiv maailm on meeste pärusmaa ja Putin liialt macho-president, kes arvestab vaid ühe naisjuhi – Angela Merkeliga. Sellega arvestasid teisedki riigimehed, jättes Merkelile Ukraina rinde, ent – asi seal ju ei liigu!
Tasub mäletada sedagi, kuidas Horvaatia proua president Kolinda Grabar-Kitarovic püüdis äsjase jalgpalliturniiri ajal Putini kõrvale pääseda, ent jäeti ka vihmavarju alt välja! Poliitikas võib selle taga näha Horvaatia-Poola juhitud uue bloki tõrjumist, sest Kremli valik Balkanil on tehtud – Serbia.
Eesti riigijuhtide puhul tuleb mäletada Arnold Rüütli ja Boriss Jeltsini kõnelusi (ka Narva-taguse üle), mis jäid punktita, sest presidendiks sai Lennart Meri. Tema juulilepingud Jeltsiniga oli sundepisood suures poliitikas. Kuna aga Putin suhtleb praegugi endiste liidritega – Sarkozy, Schröder, Berlusconi jne, siis – sama üritas ju ka Rüütel. Tema 1996. a sõidu Tatarimaale läbi Moskva nurjasid konkurendi kadedus ja Eesti ajakirjandus.
Uus võimalus avanenuks Rüütlil augustis 1998, ent ta oli just maha võetud riigikogu aseesimehe kohalt. Sestap tuli mul juhtida Balti Assamblee esindust ja istusin Kremlis õhtusöögil üle ühe laua täpselt Jeltsini vastas ja mõtlesin kogu aeg, mis saanuks, kui minu kohal istunuks Rüütel ja kahe mehe pilgud ristunuksid. Nagu teada, Rüütlist ikkagi sai president ja ta kohtus ka Putiniga! Õigemini tuli Venemaa president tema juurde, sest oli vahendaja – Eestist pärit Venemaa patriarh Aleksius. Ehk siis – Soome presidentide edukust kiites ei maksa unustada, et ka meil on olnud president, kellega Putin arvestas.
Tema järglane komistas suhtlemises Kremliga veel välisministrina, kui hakkas kärarikkalt kinni maksma Ivangorodi veevõlga Narvale. Esimesele humanitaarabiks kutsutule järgnes teine ja alles siis taibati Tallinnas, et Eesti võibki maksma jääda. Lisagem sellele rätsepaistmes pressikonverents Pihkvamaa ajakirjanikele ja Eesti presidendi ametiraha, Tartu ülikooli varade tagasisaamist saatnud väited ning – kõik seisabki paigal. Samas, kui Soome saab küsimata kätte osa Mannerheimi arhiivist!
Mis aga puutub Bellingshausenit, siis pani ju Venemaa ise talle mullu püsti monumendi Montevideos ehk kohe Antarktika vastas ja Venemaa toetus monumendi püstitamisele Kuressaares on vaid tervitatav. Samas on tark lähtuda sellest, et selle avamine toimub Antarktika avastamise 200. aasta pidustuste raames ja kohale võib saabuda ka suur esmaavastuste ja geograafiahuviline Venemaa president (ühtaegu Venemaa geograafiaühingu eestkostenõukogu esimees). Sama normaalselt, nagu ta käib Soomes.

Venemaa TV saatejuht Sergei Brilev, kes Bellingshausen-Beringi Instituudi juhina oli tegev Bellingshauseni monumendi püstitamisel Montevideos, näitas oma 29. septembri saates skulptor Aleksei Leonovi uut, kahe meetri kõrgust taiest kuulsast meresõitjast, mis mõeldud püstitamiseks Venemaa uurimisjaamas Bellingshausen Antarktikas.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised