2.4 C
Kuressaare
Kolmapäev, 19. jaanuar 2022

Kuidas läheb mesilastel ja mesinikel

“Ütleksin niimoodi, et kui praegu peaks panema mesindushooajale punkti, siis oleks väga hea. Aga mis edasi saab, ei oska öelda. Maikuu oli ilus, soe ja kõik õitsesid. Kuna pered on tugevad, said nad ka mett. Aga nüüd hakkab põud juba mõjuma,” lausus Aimar Lauge.
Küsimusele, kas vihm on Muhumaad kosutanud, sain vastuseks, et neli-viis vihmapiiska langes juunis otsaette, aga mais mitte piiska. “Mul on mesilaspered üle kogu Muhu saare, ootan väga sadu, mis mõjuks. Piiskadest pole ju abi, ootan momenti, et saaks nädal aega toas istuda ja vihmasadu vaadata.”
Kevadised taimed õitsesid suvise soojusega üheaegselt ära ja kas joogijanus vaevlevad taimed üldse suudavad korjet anda, olid küsimused siinsele mesindusjuhile.
“Paakspuu õitseb praegu. Ka valge ristik õitseb juba. Minu teada ka vaarikas. Tavaliselt hakkab paakspuu õitsema juuni esimesel nädalal, sel aastal hakkas õitsema juba 25. mail. Taimede areng on kaks-kolm nädalat ees.
Kõik sõltub nüüd vihmast. Kui seda tuleb ja sooja jätkub, läheb mesinikel hästi. Kui mitte, siis ei tule mesindusaastast midagi head.
Ma kavatsen igaks juhuks hakata juba mett võtma, muidu söövad nad sellegi ära, mida jõudsid korjata. Arvan, et sel nädalal, kui külmad ja tuulised ilmad lõpevad. Viis aastat pole ma kevadel mett võtnud, pole olnudki sellist kevadet.”
Lauge loodab, et teistel mesinikel on sama seis, et kellel on tugevad pered, neil peaks kevadist mett juba olema. “Loodame kõige paremat. Muidu on küll selline tunne, et keerad vasakule, saad surma, keerad paremale, kaotad elu.”
Aivar Raudmets Tõllustest: “Ma loodan, et kenasti, kuid mett ma veel ei hakka võtma. Aga mine tea, see oleneb ilmadest. Otsustan ilmade järgi, kui ilmad korjet ei võimalda, tuleb ümber mõelda. Eks see muidugi mõjutas, et õitsemine oli väga intensiivne ja taimed õitsesid korraga ära.
Mesilastel oli palju korjet, nektarit tuli, kuid kuivus võis seda mõjutama hakata. Õnneks on viimastel öödel, eile ja täna, natuke vihma tulnud, suurt sadu pole küll olnud. Kuiva käes kannatavad taimed ei anna nektarit mesilastele kätte. Mina võtan mett tavaliselt ainult korra aastas – juuli lõpus või augusti algul. Äärmisel vajadusel olen kaks korda võtnud.”
Millised on Tõlluste kandis domineerivad meetaimed? “Suur õitemöll on läbi. Kui tavaliselt paakspuu hakkab õitsema juuni lõpus või juuli algul, siis praegu on paakspuul juba õienupud küljes. See aasta on selle võrra erilisem. Praegu siinkandis ühtegi taime ei ole, mis intensiivset korjet annaks, õitsevatest on paus. Minu piirkonnas kultuurpõlde ei ole, on ainult looduslikud taimed. Ootame vihma ja peakorjet paakspuult.”
Talvitumine oli Aivari mesilas olnud normi piires, nugis teinud küll ühes grupis ja sipelgad teises natuke liiga.
Margus Putku Mustjala mail: “Kevad on olnud suurepärane, peredel on olnud erakordne areng. Kõik pered on arenenud väga tugevaks tänu soojale kevadele. Raske on öelda, mis nüüd edasi saab. Kui vihma ka tuleks, võib päris hästi minna, kui jääb kuivaks, siis taimed nektarit enam ei erita ja korje võib jääda selle taha. Taim eritab nektarit ainult siis, kui jagub niiskust. Perede seisukord on praegu tänu kevadele küll väga hea.
Mais korje toimus, sest õitsemine oli intensiivne ja mullas taimede jaoks niiskust veel jagus. Metsvaarikas alustas siinkandis õitsemist 31. mail, on saanud viis päeva õitseda, kuid sellest on kaks päeva olnud korjeks ebasobivad. Sellise tuulega mesilased ei lenda ja kümnekraadise temperatuuriga ei erita taimed ka nektarit. Raske ennustada, mis edasi saab.
Algas küll hea korje, kuid praegused ilmad seda enam ei luba.”
Margus lausus, et vaarika intensiivne õitsemisperiood on kaks nädalat, ja kui ilm taltuks, saaksid mesilased korjet jätkata. “Minu piirkonnas on põhiline korjetaim metsvaarikas, enamikul aastatel sellega korje ka lõpeb.
Hiljem midagi eriti juurde ei tule, suvirapsi siin ei kasvatata ja paakspuud siin ei ole. Pärn, nõmmliivatee ja põdrakanep annavad vahel elatuskorje, hea niiskuse ja ilma korral harva ka korraliku korje. Kõik on ilmas kinni. Me ei saanud mais piiskagi, praegune piisutamine ei ole sadu.”

Talv oli mesilastele Marguse sõnul soodne, sööta jäänud isegi kevadeks.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised