Tallinn peibutab noori tulede ja tegevustega

Tihti leitakse, et Tartu on nagu pisut suurem versioon Kuressaarest. Kogu väljaskäimine ja sotsialiseerumine toimub enam-vähem ühes kohas, laialivalgumist pole, rohelust on palju ning sagimist vähe. Siiski leidub üks oluline erinevus: meri. Mere läheduses on midagi seletamatut ning ka ilma seda pidevalt nägemata püsib meeltes taju, et kusagil siinsamas ta ikkagi on. Tartus seda tundmust ei teki ja nii näib ka kogu linn elamiseks kuidagi rusuv – selles küsimuses olen paljude teiste Lõuna-Eestis elanutega ühel meelel. Võta siis kinni – kas sümboliseerib meri saarlasele avatust või ongi meil loomupäraselt vaja end maailmast äralõigatuna tunda?