“Mul oli huvitav lapsepõlv. Seda kas või selle poolest, et esimesed aastad elasin koolis, kus praegu asub täiskasvanute gümnaasium. Saan uhkusega väita, et minu kooliharidus algas nullist ehk juba sündimisel. Sellest ajast on meelde süüvinud kaks eredamat mälestust. Esiteks kooli õuele toodud haavapuud, mida seal saeti ja lõhuti, … See haabade lõhn on mul siiani ninasõõrmetes. Teiseks raudtee. Nõukogude väed, kes tol ajal Saaremaal baseerusid, kasutasid eri väekoondiste vaheliseks ühenduseks ülesaarelist raudteevõrku. Õhtuti, kui oma väikeses voodis uinusin, kuulsin tihti rongi vilet: tuut-tuut, tuut-tuut,” on Lembitu esimesed lapsepõlvemälestused.

