Teoloogi sõna

Oma väiksust ja armetust tunnetame siis, kui kohtume millegi eriti suure ning võimsaga, olgu selleks näiteks võimas kosk või tormise mere stiihia või kas või marutuul, mis hetkega võib oma teelt pühkida kõik ettejääva. Oma väiksust ja armetust tunnetame veelgi tõelisemalt siis, kui kohtume Jumalaga. Tõelise ja elava Jumalaga, mitte pelgalt ettekujutusega temast. Siis oleme tema ees otsekui alasti, oleme Jumala pilgule läbinähtavad, ning siis kaotab mõtte igasugune püüd oma puudusi, möödalaskmisi ja vajakajäämisi varjata.