Kuid ei algus ega lõpp ole päris need, mis Maire Sillavee lavastatud tükis meeltega mängima hakkavad. Loodetavasti ma ei eksi, kui väidan, et tegelikult on need naised surnud. Mitte ei arva, et nad on surnud. Esimeseks võtmeks oli siis avastseen – surnulipikuga vaatajate ette saabuv Vika ning end surnuks ehmatav Vera. Ning lõpupilt, kus kinnised uksed avanevad ja neist mõlemast paistab tunnel. Või midagi sarnast. Muidugi jääb alati võimalus, et need, mida vaataja võtmeteks võis pidada, olid hoopiski illusioonid.

