Ragnar: tahan saada targaks!

Aga need hetked on ka hetked, mida sa ootad ja ootad, ei jaksa ära oodata, ja kui need ükskord on käes, siis libisevad nad mööda ajatelge eilsesse, otsekui püsti keeratud joonlaua pealt koolipinki, imbuvad sinna ning jäävad meenutama ootust. Kui hästi läheb, siis ootus tasub end kuhjaga ning sellest saab lootus. Ka usk ja armastus pole võimatud.