Meenutusi kino- ja teletööst kuuekümnendail

Tammiku talu jäi sõjast puutumata ja sinna õuele seadsid oma telgi üles vene sõdurid. Majas oli ka üks suurem ruum, kus aknad pimendati ja kino näidati. Muidugi sõduritele, kuid kutsuti ka kohalikke elanikke. Esmakordselt oligi maainimestel võimalus filme vaadata. Ja ega meie, poisikesed, siis juhust kasutamata jätnud. Meelde on jäänud, et üks meie küla poistest, nähes ekraanil vaatajate poole tormavat rongi, ehmus, kargas püsti ja oligi ruumist kadunud!