Tema mandrilt sisse rännanud velskrist isa Heinrich (Hendrik) Kõrge (1871-1940) töötas Saaremaal velskrina ning oli tollases arstidepuuduses töiselt (ravimine ning asutuse juhtimine, näiteks võttis ta Pilgusel 1918. a asjaajamiskeelena kasutusele vene keele asemel eesti keele) seotud Audaku pidalitõbiste varjupaiga ning hiljem mitu aastat ka Pilguse vaimuhaigete varjupaigaga. Asusid need ju üpris lähestikku – üks Viidumäel, teine Pilguse mõisas.

