Jõulutunde otsingutel

Heleri Haasma
Hiiu Lehe reporter
Jõulud on minu jaoks alati olnud üks meeldivamaid aegu aastas. Hilissügisel, kui ilmad külmaks lähevad ja lumi maha tuleb, justkui oleks, mida oodata. Sel aastal on läinud pisut teisiti. Igatsetud jõulutunne ei jõua ega jõua minuni. Ei tea, kas on selles süüdi kiired tööpäevad või hakkan ehk täiskasvanuks saama, aga võta näpust – mida ei ole, on jõulutunne.
Meie peres on jõule tähistatud ikka täisrinnal. Lapsepõlvest meenub, kuidas ema nädal enne jõule tubades korraliku kraamimise tegi. Elamine võttis hoopis uue nägemise, kui maha pandi mustrilised kaltsuvaibad, laudadele kenad jõululinikud ja aknadki said punased päkapikkudega kardinad.
Ja kui isa jõulukuuse tuppa tõi, ehtisime seda nii hästi, kui oskasime. Omapärane lõhn, mis jõuluehete karpidest tuli, on mul siiamaani hästi meeles. Muigasin, kui kuulsin ema iga-aastast arvamust, et kuusk on viltu.
Nüüd on mul oma pere ja mis jõuludesse puutub, püüan iga hinna eest teha kõik nii, nagu emalgi tavaks. Millegipärast ei taha see hästi õnnestuda. Ikka tekib tunne, et midagi on puudu. Lapski ei paista jõuludest väga rõõmu tundvat, kui kingituste saamine välja arvata. Võib-olla on ta veel liiga noor.
Inimesed, kellel on head sõbrad ja pere, on tõeliselt õnnelikud. Töötasin ühel tuisusel talvepäeval Hiiu Lehe toimetuses, kui siia saabus eakas naisterahvas. Ta küsis, kas meie võtame vastu Haapsalu lastekodulaste jõulukingitusi. Saanud vastuse, et oleme tõesti kingituste kogumise enda peale võtnud, otsis ta seljakotist välja mitu pakki, ulatas need meie sekretärile, soovis häid pühi ja seadis end taas minekule. Juhtusin hiljem aknast välja vaatama ja nägin, kuidas seesama eakas proua tuisuses lumes vaevaliselt edasi sumpas ja mõtlesin endamisi, et küll on ikka häid inimesi siin ilmas. Just samasugune tahaksin ka ise vanadusepõlves olla. Kui hästi see mul õnnestub, eks näis.
Soovin teile kõigile imelist talveaega ja et te leiaksite üles just selle õige jõulutunde!

Jõuludest alles vaid nostalgia
Tapio Vares
Hiiu Lehe reporter
Oleks mulle lapsena öeldud, et tulevikus ei hooli sa jõuludest karvavõrdki, poleks ma muidugi seda uskunud. Mina, kes ma juba poolest oktoobrist kippusin jõulukardasid kapisügavusest välja tirima ja viimased sätendavad kaunistused raatsisin maha võtta alles märtsis, kevadiste ilmade saabudes!
Nüüd ei tule mulle pähegi midagi dekoreerida.